Harilik käokuld: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida:
|levikukaart=
}}
'''Harilik käokuld''' (''Helichrysum arenarium'') on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. Kasutatakse nii nagu ravitaim,kui ka dekoori element. Kasvab Euroopas ja Kesk-Aasias.
== Välimus ==
'''Vars''' on sirgjooneline, kaobarkaltoksine, kõrgusega 30–40 cm, monopodiaalne (kasvamist jätkab ka peaharu, mis omakorda annab külgharusid, mis ei peaks kasvama kõrgemale kui peaateljee), rohkelt lehitstud. Moodustab tihedat taimkatet. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
'''Juurikas''' on lühikest kasvu, puitunud, sageli tüse, jämedus on 5-7mm (kuni 15mm). <ref name=":0" />
'''Lehed''' on terveservalised, lamedad, kahelt poolt valgeviljad, vanemas eas enam-vähem paljad; põhimised lehed äraspidisüstjad või lineaalsüstjad, torkavad, sõõrjas alusega, raagus. <ref name=":0" /><ref name=":1" />
'''Õied''' on kullavärvilised, korvõisikud ümmargused, 6–7 mm, pikka kasvu ja umbes niisama avarad, tavaliselt moodustavad varre alguses kända. Servmised keeleõied on puudu; kattelehed munakujulised või piklikud, nahkjad, asetsevad väga hajusalt, kollakad või pruunid. Õitseaeg on juulist septembrini.<ref>''J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "EESTI NSV RAVIMTAIMED" (3 parandatud trükk), Tallinn 1973</ref> <ref name=":0">'' Eesti teaduste akadeemia zoologia ja botanika instituut "EESTI TAIMEDE MÄÄRAJA", Tallinn 1966''</ref><ref name=":1">'' В. К. Лавреров, Г. В. Лавренова "Полная энциклопедия. Лекарственных растений" том 1 А—Л, Москва 1999''</ref>
== Levila ja kasvukoht ==
Kasvab põuastel küngastel, mõnikord ka päikesepaistelistes piirkondades; liivarohketel kallakutel, sageli kaguosas ja põlluservadel.<ref>'' J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "EESTI NSV RAVIMTAIMED" (3 parandatud trükk), Tallinn 1973</ref>
==
Ravimina kasutatakse hariliku käokulla korvõisikuid, mida nimetatakse ''floes Helichrysi arenarii''. Need kogutakse õitsemise ajal (juulis ja augustis) umbes 1 cm pikkuse nooga, hiljem koguda ei saa. Samalt kohalt võiks koguda 3–4 korda sõltuvalt õitsemisest. Korduv kogunemine toimub 5–7 päeva pärast.
41. rida ⟶ 39. rida:
== Keemiline koostis ==
Õisikus on makroelementid (mg/g): [[Калий|К]] — 16,30, [[Кальций|Са]] — 7,00, [[Магний|Mg]] — 1,20, [[Железо|Fe]] — 0,13; mikroelementid: [[Марганец|Mn]] — 0,38, [[Медь|Cu]] — 0,51, [[Цинк|Zn]] — 0,39, [[Хром|Cr]] — 0,08, [[Алюминий|Al]] — 0,03, [[Селен|Se]] — 17,10, [[Никель|Ni]] — 0,71, [[Стронций|Sr]] — 0,38, [[Свинец|Pb]] — 0,02. [[Бор (элемент)|B]] — 85,20 mkg/g. <ref>''По данным книги «Универсальная энциклопедия лекарственных растений» (см. раздел Литература).</ref>
== Kasutamine ravimtaimena ==
Käokuld omab antibakteriaalset toimet.
Taimede galeenilised preparaadid stimuleerivad [[sapihape|
Ta piirab [[stafülokokk]]ide ja [[streptokokk]]ide kasvu, pidurdab oksendamist ja iiveldust.<ref>''По данным книги «Флора СССР» (см. раздел Литература).</ref>
| |||