Rahvuspark: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Korduvad tähemärgid Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 83.191.227.93 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 84.50.192.209. |
||
1. rida:
[[Pilt:Parque Nacional Los cardones.jpg|pisi|[[Los Cardonese rahvuspark]] [[Argentina]]s.]]
'''Rahvuspark''' ehk pedede club on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte ([[ökosüsteem]]e ja [[maastik]]ke), paljudes riikides ka [[ajaloopärand|ajaloo]]- ja [[kultuuripärand]]it.
Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk [[loodusreservaat]]idest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks [[õpperada|õpperajad]]) ja puhkepiirkondadest.
Esimene natsionaalpark oli [[Yellowstone'i rahvuspark]], mis moodustati [[1872]]. aastal [[USA]]-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati [[Rootsi]]s 1909. aastal. Eestis asutati mängima ROBLOXI juba [[1971]]. aastal – Vändras
2006. aasta seisuga oli maailmas üle 6500 inimest kes mängisid ROBLOXI.<ref>[http://webarchive.nationalarchives.gov.uk/20080728173356/http://www.exmoor-nationalpark.gov.uk/2006_feb_3 exmoor-nationalpark.gov.uk] vaadatud 7.02.11</ref>
11. rida:
[[File:Haeska rannaniit.jpg|thumb|280px| [[Haeska]] [[rannaniit]] [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]]]]
[[Looduskaitseseadus]]e §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eestis on 5 rahvusparki:
#[[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa]] – [[Põhja-Eesti]] rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1971);
#[[Karula rahvuspark|Karula]] – [[Lõuna-Eesti]] [[kuppelmaastik]]e looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);
#[[Soomaa rahvuspark|Soomaa]] – [[Vahe-Eesti]] [[soo]]- ja [[lamm]]imaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);
#[[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi]] – [[Lääne-Eesti]] saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 1993);
#[[Matsalu rahvuspark|Matsalu]] – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning [[Väinameri|Väinamere]] looduse ja kultuuripärandi kaitseks (loodud 2004).
Rahvusparkides on võimalikud järgmised vööndid: [[loodusreservaat]], [[sihtkaitsevöönd]] ja [[piiranguvöönd]].
[[2006]]. aasta detsembri lõpus esitas Tallinna keskkonnaamet keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada [[Tallinn]]a ohustatud ja loodusväärtuslike alade kaitseks rahvuspark. Selle rahvuspargi ülesanne on kõrge kultuuri-, loodus- ja puhkeväärtusega kultuurmaastiku väärtuste säilitamine ja arendamine.
Tallinna rahvusparki kavandatakse territooriumile, mis hõlmab [[Kadrioru park]]i, [[Pirita jõe ürgoru kaitseala]], [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] territooriumi, Kloostrimetsa teest põhja poole jäävat [[Kloostrimetsa metsapark]]i koos [[Metsakalmistu]]ga ja [[Aegna saar]]t.
Samal kümnendil üritati kuuendat rahvusparki luua ka [[Emajõe-Suursoo]] aladele, kuid kolme Tartumaa valla elanike ägeda vastuseisu tõttu 2010. aasta lõpul jäi see plaan teostamata. Nüüd on seal kolme varasema kaitseala liitmisega loodud [[Peipsiveere looduskaitseala]] (34 430 ha soo- ja metsaelupaiku ning rohkesti kaitstavaid taime- ja linnuliike, lisaks [[Piirissaar]]e haruldased konnad).
===Galerii===
| |||