Heino Väli: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Väli, Heino.IMGP6996.JPG|pisi|Heino Väli haud [[Metsakalmistu]]l]]
'''Heino Väli''' ([[11. august]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[23. november]] [[1990]] Tallinn) oli eesti
Ta lõpetas [[Nõmme Kinotehnikakool]]i 1948. aastal ning töötas pärast seda kinomehaanikuna [[Nõmme]] kinos [[Võit (kino)|"Võit"]]. Ta teenis aastatel 1950–1954 aega [[Eesti Laskurkorpus]]ele järgnenud eesti rahvusväeosades. Nõukogude eesti sõjaväe oludest on ka pärit mitu teost tema loomingus.
Ta hakkas tööle ajakirjanikuna 1954. aastal. Ta oli 1961. aastast vabakutseline kirjanik.
1970. aastatest kuni surmani elas ta [[Vilsandi]]l peaaegu aastaringselt. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani populaarse lasteraamatu "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel".▼
▲1970. aastatest kuni surmani elas ta [[Vilsandi]]l peaaegu aastaringselt. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani
==Teoseid==
*"Kui vanaema tukastab"
*"Kit Kurnähh, kaardiväelane"
*"Rajad soos". 1962
*"
*"
*"
*"
*"Värb-Värvupoeg Värvuke". 1966
*"Kaevulood", Eesti Raamat 1975▼
*"Päevakoer ja peegel ja Päevakoer". 1969
*"Kiikhobu", Eesti Raamat 1989, ISBN 5450000000▼
*"Vapustav Tulikametsa lugu". 1970
== Välislingid ==▼
*"Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel". 1971
* {{ISIK|4296}}▼
*"Veri mullal". Looming 3/1973 (novell)
*"Hea küll, aga paha ka". Eesti Raamat. 1975
*"Mallega ja Kallega". 1975 (artiklikogumik lastekirjandusest)
*"Väike armas Barbara". 1977
*"Jutud". 1978
*"Muinasjutt kuningapojast ja sinise salliga tüdrukust". 1980
*"Silver Ükssilm ja Admirali vanne". 1981
*"Veri mullal". Sari "15". Eesti Raamat. Tallinn 1982 (novellikogumik)
*"Teda omaks pidada". 1986
*"Mirjemiaul". 1987
*"Naga". 1987
*"Paberhaagike". 1989
==Diloogia "Veri mullal"==
1968. aastal ilmus Moskvas vene keelde tõlgituna tema novell "''Я - Лаури Пент, пахарь''" (Mina, Lauri Pent – künnimees). See novell sai ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] novellivõistlusel II auhinna.
Novellis kirjeldas ta Nõukogude okupatsioonivõimudele sobivas vormis pingeid ja võitlusi Eesti külas [[Juunipööre|1940. aasta juunipöörde]] järel ning pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude 3. okupatsiooni]] algust. Novelli kangelane on elupõlise sulase poeg, [[uusmaasaaja]] Lauri Pent, kes astub komsomoli, on külaaktivist ja tapetakse pärast [[Märtsiküüditamine|1949. aasta küüditamist]]. Tema tapja oli diloogia teise novelli antikangelane Helmuth Ass (see selgus teises novellis).
Ajakirja Loomingu 3. numbris ilmus 1973. aastal tema novell "Veri mullal", mille eest sai ta 1974. aastal [[Friedebert Tuglase novelliauhind|Friedebert Tuglase novelliauhinna]].
Novellis kirjeldas ta Nõukogude okupatsioonivõimudele sobivas vormis pingeid ja võitlusi Eesti külas [[Märtsiküüditamine|1949. aasta küüditamise]] eel ja järel. Novelli antikangelane on põlistalust pärit [[Metsavendlus Eestis|metsavend]] Helmuth Ass, kes juhib ühte salka, kaotab nii ümbruskonna kui ka oma salga toetust ning ei oska enam muutuvates oludes tulla toime.
Novell trükiti uuesti 1976. aastal. Samal aastal tehti sellest dramatiseering [[Noorsooteater|Noorsooteatris]].
1982. aastal ilmus novellikogumik, milles oli kaks novelli – esimene oli "Mina, Lauri Pent – künnimees" ja teine oli sama "Veri mullal", mis kogumikus kandis nüüd nime "Mina, Helmuth Ass – põletusohver". Ühe algnovelli nime kandis nüüd terve kogumik.
==Tunnustused==
*1988 [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (lastejutt "Naga" (1987) eest)
==Isiklikku==
Tema endine abikaasa on ajakirjanik ja tõlkija [[Silvi Väli]] ning tütar on luuletaja ja tõlkija [[Katrin Väli]].
==Personaalia==
[[Oskar Kruus]]. "Väli, Heino". [[Eesti kirjarahva leksikon|Eesti kirjarahva leksikon/ ''Estnisches Schriftstellerlexikon'']]. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1995. Lk 684
{{JÄRJESTA:Väli, Heino}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 1990]]
| |||