Bhāvanā

"Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha "Dhammapadas". Seetõttu on just meele (paali k. citta) muutmine olulisim teel virgumisele.

Buddha on andnud meele muutmiseks väga palju meetodeid (paalikeelne Tipiṭaka on kokku 45 raamatut). Mahajaanas on loodud aga lisaks uued suutrad ja uued meetodeid mille koguhulk on loendamatu.

Meele treenimiseks on Buddha andnud kaks põhilist meetodit: 1) meelerahu arendamine (paali k. samatha-bhāvanā) ja 2) taipamise/mõistmisvõime arendamine (paali k. vipassanā-bhāvanā).

Meelerahu arendamine

Meelerahu (skr śamatha, paali k. samatha-bhāvanā) abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Samatha on täieliku meelerahu ehk meelevaikuse seisund, mille käigus meel vabaneb viiest takistust (paali k. pañca-nīvaraṇāni), sh ka ihast.

Buddha poolt õpetatud ja Buddhaghosa poolt Vissudhimaggas grupeeritud seitse samatha-bhāvanā objektide (paali k. samatha-kammaṭṭhāna) gruppi on:

1. Kasiṇa – 10 kasiṇa’t ehk ebakindlust
2. Asubha – 10 asubha’t ehk jälkust
3. Anussati – 10 anussati’t ehk meelespidamise objekti
4. Brahmā-vihāra – 4 brahmavihaarat ehk brahma asupaika
5. Āruppa – 4 mittemateriaalset (brahmavihaara) valdkonda
6. Āhāre-paṭikūla-sañña – toidu ilguse teadvustamine
7. Catu-dhātu-vavatthāna – nelja elemendi analüüs

Mõistmisel põhineva taipamise arendamine

Mõistmisel põhineva taipamise arendamine (skr vipaśyanā, paali k. vipassanā-bhāvanā) abil uuritakse objekti põhjalikult.

Vipassanā bhāvanā eeldab eelnevaid teadmisi, mis on vipassanā objektideks (paali k. kammaṭṭhāna):

1. Seitsmekordne puhtus (sattavisuddhi)
2. Kolm omadust, st kolm olemasolu omadust (tilakkhaṇa)
3. Kolme liiki mõtlus, mis käsitleb kolme olemasolu omadust (tividhānupassanā)
4. Kümme insait-teadmist (dasa-vipassānāñāṇa)
5. Kolmekordne vabanemine (tividhavimokkha)
6. Kolmekordse vabanemise kolm ust (tividhavimokkha-mukha)

Taipamise arendamine kätkeb endas sisuliselt 73. Tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde, mida vaadeldakse täieliku mõistmise kaudu. Need taipamised kerkivad esile erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates teisest jhāna’st. Nimetatud 73. dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:

1. Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
2. Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
3. Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
4. Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
5. Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahelat (paali k. paṭiccasamuppāda)

Brahmaseisundid

Brahmaseisund (skr. brahmavihāra, paali k. brahmāvihāra), tuntud ka "nelja mõõtmatu meelevallana", on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet (paali k. karuṇā, skr. karuṇa), sõbralikkust (paali k. mettā, skr. maitrī), kaasrõõmu (paali, skr. muditā) ja võrdset suhtumist (paali k. upekkha skr. upekṣā). Need neli, eelkõige aga kaastunne, on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina (ego), mis on kannatuste (paali k. dukkha) põhjus.

Kaastunne tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. Sõbralikkus väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. Kaasrõõm tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine.

Brahma-vihāra kokkuvõttev tabel.

Brahma asupaik	Põhitunnus	Lähivaenlane	Kaugem vaenlane	Märkused	Saavutatav jhāna tase
Sõbralikkus (mettā)	Heasoovlikkus, et kõik oleksid terved, õnnelikud, vabad kannatustest	Kuritahtlikkus, viha (dosa) ja vastumeelsus, sallimatus (kodha)	Ahnus (lobha)	Vastumeelsuse vastasjõud, vabastab pahatahtlikkusest, aktsepteerib asju nagu need on	Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks
Kaastunne (karuṇā)	Soov leevendada kannatusi	Kurjus (hiṁsa)	Kurbus või melanhoolia (domanassa)	Viha, teadmatuse vastasjõud, aktsepteerib asju nagu need on	Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks
Kaasrõõm (muditā)	Rõõm teiste heast käekäigust	Kadedus	Elevus (pahāsa)	Vabastab võrdlemisest ja tüdimusest, naudib asju nagu need on	Sobiv objekt 1.,2.,3. jhāna saavutamiseks
Erapooletu suhtumine (upekkhā)	KõikiVaatade oite võrdne nägemine, taskaalustatus, mitte-reageerimine, teadlikkus	Iha, himu (rāga)	Kalkus	Vabastab teadmatusest, näeb asju nagu need on vabastab uhusest, ärevusest, ükskõiksusest	Sobiv objekt 4. jhāna saavutamiseks