Sahhalin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
17. sajandil ilmusid saarele [[tunguusi keeled|tunguusi keeli]] kõnelevad rahvad: korilased ja [[põdrakasvatus|põdrakasvatajad]] [[evengid]] ning orokid, kes evenkide mõjul samuti hakkasid põtru kasvatama.
[[1855]] Venemaa ja [[Jaapan]]i vahel sõlmitud lepingu kohaselt jäi Sahhalin Venemaa ja Jaapani jagamatusse ühisomandisse. [[1875]] sõlmisid need riigid Peterburi lepingu, mille kohaselt Sahhalin läks täies koosseisus Venemaale, kuid vastu andis Venemaa kõik [[Kuriili saared]]. Kohe seejärel, [[23. mai]]l 1875 võeti vastu seadus, millega Sahhalinist sai [[asumine|asumisele]] saatmise paik ja millega Sahhalinile asutati [[sunnitöövangla]]. Venelased asutasid [[1882]] asula, mis tänapäeval kannab nime [[Južno-Sahhalinsk]] (asutamise ajal Vladimirovka).
[[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] võitis Jaapan Venemaalt [[Portsmouthi rahu]]ga poole Sahhalini. Piir läks mööda 50. põhjalaiuskraadi ja jagas saare kaheks, Venemaale jäi 3/5 territooriumist.
11. augustil 1945, mõni päev enne Jaapani alistumist [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] tungisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed Lõuna-Sahhalinile. Jaapanlaste visa vastupanu kestis kuni 21. augustini, seejärel tehti vaherahu. Nõukogude väed viisid vallutuse lõpuni 25. augustil, hõivates pealinna [[Toyohara]] (praegu Južno-Sahhalinsk). Sõja tulemusena läksid kõik Kuriili saared ja kogu Sahhalin NSV Liidule, kuid [[rahuleping]] ja piirileping jäid sõlmimata, mistõttu juriidiliselt kuulub endiselt pool Sahhalini Jaapanile.
== Viited ==
| |||