Erinevus lehekülje "Germanicus" redaktsioonide vahel

Lisatud 29 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=juuni}}
[[Pilt:MSR - Germanicus Inv. 30010.jpg|pisi|Germanicuse büst]]
'''Germanicus Julius Caesar''' ([[24. mai]] [[15 eKr]] – [[10. oktoober]] [[19]]), tuntud lihtsalt kui '''Germanicus''', oli [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] [[Vana-Rooma armee|armee]] tuntud väejuht. Liignimi Germanicus omistati talle pärast surma, võitude eest [[Germaania]]s.
 
Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas [[Vana-Rooma keiser]] (27 eKr–14eKr – 14 pKr) [[Augustus]]e naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning [[Vana-Rooma]] [[poliitik]]u ja väejuhi [[Marcus Antonius]]e tütre peres. Marcus Antonius oli olnud [[Gaius Julius Caesar]]i oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite [[Cassius]]e ja [[Brutus]]e leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis [[Octavianus]] EgiptusesseEgiptusse ning jõudis [[Aleksandria]]sse ningja vallutas selle.
[[File:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG|right|thumb|300px|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]
Germanicus Julius Caesar oli abielus [[Agrippina Vanem]]aga, ([[14 eKr]] [[33]]) keiser [[Augustus]]e lapselapse, riigimehe [[Marcus Vipsanius Agrippa]] tütre, [[Vana-Rooma keiser]] (14-3714–37) [[Tiberius]]e naiseõe ja kasutütega.
 
Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis tedata isegi keisriks kuulutada. [[4 eKr|4. aastal eKr]] lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning [[7]]. aastal nimetas ta [[kvestor]]iks ning sai [[12]]. aastal [[senaator]]iks [[Rooma Senat]]isse.
 
Aastatel [[7]]–[[9]] teenis ta Tiberiuse alluvuses Rooma vägedes [[Doonau]] piirkonnas ning seejärel Tiberiusega [[Rein]]il. [[1. sajand]]i algusaastatel oli Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed [[germaanlased|germaani]] hõimud. [[7]]. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria#Rooma Illyricumi provints|Illyricumi]]s puhkenud ülestõusuga. Augustuse poolt määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e tegi katse tungida kaugemale [[Germaania]]sse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas, mis lõppes kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us, [[Teutoburgi mets]]aas. [[9]]. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|Germaanigermaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste [[kohort]]i. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.
 
[[14]]. aastal nimetati Julius Caesar Germanicus Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal [[15]] kutsus [[Segestes]] Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse. Julius Caesar Germanicus tungis [[katid|kattide]] aladele [[Weser]]i jõe ülemjooksul, päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. [[16]]. aastal ehitas Julius Caesar Germanicus suure laevastiku ja püüdis ebaõnnestunult hõivata [[Rein]]i deltat.
 
[[18]]. aastal naasesnaasis Julius Caesar Germanicus Rooma ningja valiti taas senaatoriks. jaTiberius nimetatinimetas Tiberiuse pooltta [[Aadria meri|Aadria merest]] idapoolida pool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks ''maius imperium''<nowiki>'</nowiki>iks.
 
Pärast mitmeidmitut konfliktseid situatsioonekonflikti Tiberiusega suri Germanicus aastal [[19]]. aastal [[Antiookia]]s. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul.
 
==Vaata ka==
*[[Arminius]], [[germaanlased]],
 
[[Kategooria:Vanarooma inimesed]]
129 088

muudatust