Edwin Hubble: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
Peale [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], võttis ta 1919. aastal vastu töökoha [[Mount Wilsoni observatoorium]]is. Seal pildistas ta tolle aja kõige parema [[Teleskoop|teleskoobiga]] [[Täht (astronoomia)|tähti]], [[Udukogu|udusid]] ja [[galaktika]]id ning tõestas varsti, et nad paiknevad väljaspool meie [[Linnutee galaktika|Galaktikat]].
[[1924]]. aastal avastas ta ühe [[Muutlik täht|pulseeriva heledusega tähe]] [[Andromeda udukogu]]s. Kuna selliste tähtede [[heledus]]e ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos (avastaja [[Henrietta Leavitt]]), sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult [[
Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse – galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini need taanduvad. Vaatlused viisid lõpuks [[Hubble'i seadus]]e ehk [[Punanihe|punanihke]] seaduse formuleerimiseni 1929. aastal.
| |||