Edwin Hubble: erinevus redaktsioonide vahel

1890. aastal kolis ta perekond [[Chicago]]sse, seal läks Hubble ka kooli. Noort Hubble'it võlusid juba varasest east peale teadus ja müstilised uued maailmad. Ta armastas väga lugeda, eriti [[Jules Verne]]’i'i raamatuid "[[20 000 ljööd vee all]]" ja "Saladuslik saar" ning [[Henry Rider Haggard]]it. Hubble oli hea õpilane ja veelgi parem atleet. Ta püstitas Illinoisi[[Illinois]]i osariigi [[Kõrgushüpe|kõrgushüppe]] rekordi.

[[1906]]. aastal lõpetas ta kooli ja sai stipendiumi, et minna edasi õppima [[Chicago Ülikool]]i. Seal mängis ta [[korvpall]]i ja [[poks]]is, kuid leidis samuti aega [[bakalaureusekraad]]i omandamiseks matemaatikas[[matemaatika]]s ja astronoomias.

Peale ülikooli lõpetamist sai ta stipendiumi[[stipendium]]i ning läks edasi õppima Inglismaale [[Oxfordi Ülikool]]i, kus ei jätkanud õpinguid aga astronoomias, vaid hoopis juuras[[juura]]s, nagu oli oma surevale isale lubanud.

[[1913]]. aastal naasis Hubble USA'-sse. Ta töötas [[kooliõpetaja]] ja korvpallitreenerina, enne kui asus [[Louisville]]’is'is [[Advokaat|advokaadina]] tööle. Aga varsti ta mõistis, et pole advokaadina õnnelik, ning läks Chicago ülikooli. Seal omandaskaitses Hubbleta [[1917]]. aastal doktorikraadi[[doktorikraad]]i astronoomias.

Ta võttis osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]], kus saavutasteenis välja [[ohvitser]]i auastme.

Peale [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], võttis ta 1919. aastal võttis Hubble vastu töökoha [[Mount Wilsoni observatooriumisobservatoorium]]is. Seal pildistas ta tolle aja kõige parema [[Teleskoop|teleskoobiga]] [[Täht (astronoomia)|tähti]], [[udukoguUdukogu|udusid]]sid ja galaktikaid[[galaktika]]id ning tõestas varsti, et nad paiknevad väljaspool meie [[Linnutee galaktika|Galaktikat]].

[[1924]]. aastal avastas ta ühe [[Muutlik täht|pulseeriva heledusega tähe]] [[Andromeda udukogu]]s. Kuna selliste tähtede heleduse[[heledus]]e ja pulsatsiooni sageduse vahel oli avastatud kindel seos (avastaja [[Henrietta Leavitt]]), sai Hubble arvutada selle kauguse. Tuli välja, et see paikneb arvatust palju kaugemal ning kuulub ühte teise galaktikasse. Siiani usuti, et väljaspool Linnuteed eksisteerivad ainult [[Magellani pilv]]ed. [[Universum]] oli aga palju suurem, kui eeldati.

Hubble hakkas süstematiseerima vaadeldud galaktikaid kuju järgi: korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed. Samuti määras ta ära nende kaugused ning uuris nende sisaldust ja valgusmustreid. Just seetõttu tegi ta veel teisegi kaaluka avastuse – galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini need taanduvad. Vaatlused viisid lõpuks [[Hubble'i seaduseseadus]]e ehk [[Punanihe|punanihke]] seaduse formuleerimiseni 1929. aastal.

Hubble'i seadus tõestas, et universumUniversum paisub. Hubble arvutas ka välja, et [[Suur Pauk]] toimus 2 miljardit aastat tagasi. Hilisemad arvutused on selle nihutanud aga ajale 13 miljardit aastat tagasi.

Selleks ajaks oli [[Albert Einstein]] maailmale juba tutvustanud oma [[üldrelatiivsusteooria]]t ning avastanud, et selle järgi pidi universumUniversum kas paisuma kuivõi kokku tõmbuma. Võimetu uskuma, mida tema enda võrrand talle rääkis, pani Einstein sinna sisse [[Kosmoloogiline konstant|kosmoloogilise konstandi]]. [[Einsteini universum]] oli staatiline ja liikumatu. Peale Hubble'i avastusi olevat Einstein aga öelnud, et see oli tema elu kõige suurem eksimus, ning isegi külastas Hubble'it 1931. aastal, et teda tänada.

[[1942]]. aastal lahkus Hubble [[Mount WilsonistWilson]]ist, et [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] natsismi[[natsism]]i vastu võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha.

Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi [[Queensi kolledžikolledž]]i auliikmeks panuse eest astronoomiasse.

Hubble aitas luua Hale'i teleskoobi, mis pandi üles [[Mount Palomari observatooriumisseobservatoorium]]isse. Hubble'il oli au olla esimene, kes sedasellega kasutabtööle hakkas. Kui [[BBC]] küsis temalt, mida ta loodab uue teleskoobi abil leida, vastas ta: "Me loodame leida midagi, mida me ei oska oodata."

Elu viimastel aastatel üritas ta saavutada astronoomia arvestamist füüsikateaduste hulka, selle asemel, et olla omaette teadus. Ta tegi seda peamiselt selleks, et ka astronoomidel – kaasaarvatud temal endal – oleks võimalus saada pärjatud [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnaga]] suure panuse eest astrofüüsikasse[[astrofüüsika]]sse. Ta võitles selle nimel kaua, kuid üsna tulutult. Lõpuks, 1953. aastal otsustas Nobeli auhinna komitee siiski, et astronoomia-alaseid töid hinnatakse füüsikaauhinna kõlvuliseks. See oli aga juba paar kuud peale Hubble'i surma ning Nobeli auhinda ei anta kunagi välja postuumselt.

1961. aastal avaldati postuumselt Hubble'i teine raamat "Hubble’iHubble'i galaktikate atlas".

Siiani on kuulus Hubble'i ütlemine: "VarustudVarustatud viie meelega, uurib inimene Universumi enda ümber ja kutsub seda seiklust teaduseks."

Hubble'i nimi anti ka [[NASA]] ja [[Euroopa KosmoseagentuuriKosmoseagentuur]]i ESA ühistööna valminud [[Hubble'i kosmoseteleskoop|kosmoseteleskoobile]], mis pildistab kaugeid tähti, udukogusid ja galaktikaid.

Hubble'i auks on tema järgi nimetatud ka üks 1955. aastal avastatud põhivöö [[asteroid]] ning üks 81-kilomeetrise läbimõõduga [[Kuu kraatrid|kraater]] [[Kuu (taevakeha)|Kuul]].

1999. aastal arvas ameerika ajakiri [[Time]] Edwin Powell Hubble'i 20. sajandi 100 kõige suurema mõtleja hulka.