Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
189. rida:
 
==Missiooni probleemid==
===Jupiteri radiatsioon===
[[Pilt:Jupiter's Magnetosphere animation.png|pisi|250px|Jupiteri sisemine magnetosfäär ja radiatsioonivööd]]
Jupiteri ümber olevad tugevad radiatsioonivööd tekitasid kosmosesondile probleeme üle 20 korra, sest insenerid olid kosmosesondi projekteerimist ja ehitust alustanud, kasutades Pioneer 10 ja Pioneer 11 saadetud andmeid kasutades, kuna sel ajal polnud Voyagerid Jupiterile veel jõudnud<ref name="Single Event Upset" />. Jupiteri juures olev radiatsioon oli inseneride eeldatust vähemalt 3 korda tugevam, kuid sond suutis sellest hoolimata kõigist riketest taastuda ning kiirgus ei tekitanud kordagi süsteemide töö üldist katkestust.
 
Üks radiatsiooni tekitatud ja igapäevaseks muutunud probleem oli, et teadusseadmed hakkasid tõrkuma ajal, mil see oli 700 000 km kaugusel planeedist. Kui SSI tõrkuma hakkas, tegi see täiesti valgeid pilte ning kuigi rike suudeti parandada, esines seda edaspidigi.
 
Kõige tõsisem radiatsiooni tekitatud rike oli elektrivoolu leke kusagil sondi vooluvõrgus. Insenerid pidasid tõenäoliseks, et leke on kusagil pöörleva ja staatilise sektsiooni vahel. Riket peeti tõsiseks, sest see põhjustas sagedast arvuti restarti ning see viis sondi alati avariirežiimile. Rikke mõju suudeti vähendada, kui aprillis 1999 tehtud tarkvara uuendus võimaldas pardaarvutil lekked ära tunda ning ilma avariirežiimi minemata iseseisvalt taastuda.
 
===Peaantenn===
[[Pilt:Galileo HGA ribs.svg|pisi|200px|Galileo peaantenni ribide oletatav asend]]
Pärast esimest möödalendu Maast, pidi Galileo avama oma suundantenni, kuid selle avamine ebaõnnestus ning tekitas tõsised sideprobleemid. Antenn oli 18 ribiga ning plaanide kohaselt pidi antenni ajami käivitumisel antenni otsad kinnitustest vabanema ja antenn avanema. Tegelikult vabanesid kinnitustest ainult 15 otsa. Rikke uurijad leidsid, et selle põhjustas antenni ribide määrdeaine erodeerumine ja kulumine. Määrdeaine erodeerus ning kulus, kuna kulude säästmiseks otsustas NASA sondi Florida ja California vahel transpordimiseks kasutada lennuki asemel veokit. Teooriat toetas ka asjaolu, et kolm avanemata jäänud ribi olid transpordi ajal transpordialuse pool ning keegi polnud määret enne starti üle kontrollinud.
 
Riket prooviti kõrvaldada mitmel ei viisil. Üks lahendus oli, et Galileo pandi pöörlema maksimaalse kiirusega ja lisaks proovisid insenerid antenni avada, lülitades antenni ajamit üle 13 000 korra sisse ja välja. Inseneride pingutustest hoolimata jäi probleem lahendamata.
 
 
{{pooleli}}
215. rida ⟶ 229. rida:
<ref name="Life Found">[https://www.eurekalert.org/pub_releases/1999-05/NSFC-TSCF-210599.php EurekAlert:The Sagan criteria for life revisited]</ref>
<ref name="Laser Comm">[https://www.space.com/534-nasa-test-laser-communications-mars-spacecraft.html Space.com:NASA To Test Laser Communications With Mars Spacecraft]</ref>
<ref name="Single Event Upset">[https://www.hq.nasa.gov/pao/History/computers/Ch6-3.html Computers in Spaceflight: The NASA Experience - The Single Event Upset Problem]</ref>
}}