Müüon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Muon.svg|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Muon.svg|raam]]
'''Müüon''' (<math>\mu^{-}</math>; ingl ''muon'') on elektronisarnane [[Elementaarosakesed|elementaarosake]], mis kuulub koos viie teise osakesega (<math>e^-</math>, <math>\tau^-</math> ,<math>\nu_e</math> ,<math>\nu_\mu</math>, <math>\nu_\tau</math>) [[Leptonid|leptonite]] hulka. Müüoni
Müüoni keskmine eluiga on 2,2 mikrosekundit, seega kõikidest ebastabiilsetest fundamentaalosakestest on pikem eluiga vaid [[Neutron|neutronil]]. Neutroni ning müüoni ühiseks tunnusjooneks on tõsiasi, et mõlema osakese lagunemisprotsess toimub ainult [[Nõrk vastastikmõju|nõrga vastastikmõju]] vahendusel. Lagunemise tagajärjel tekib müüoni asemele tüüpiliselt kolm uut osakest: üks elektron ning kaks erinevat [[Neutriinod|neutriinot]] (müüneutriino ning antielektronneutriino) <ref>[http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/particles/lepton.html#c3 Muon] hyperphysics.phy-astr.gsu.edu. Vaadatud 24.10.2016</ref>.
Suurema massi tõttu kiirenevad müüonid [[elektromagnetväli|elektromagnetväljas]] oluliselt vähem kui elektronid ning selle tagajärjeks on väiksem kogus pärsskiirgust võrreldes elektronidega. Kuna elektronide ja müüonite aeglustumise peamiseks põhjuseks ongi pidurduskiirgusest tulenev energiakadu, siis saavad müüonid võrreldes elektronidega ainesse palju sügavamale tungida. Nii võivad näiteks [[Kosmiline kiirgus|kosmilisse
Sarnaselt
== Ajalugu ==
1936. aastal avastasid [[Carl D. Anderson]] ja [[Seth Neddermeyer]] [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudis]] kosmilist kiirgust uurides, et teatud osakesed muutsid magnetvälja mõjul suunda teisiti, kui näiteks elektronid või muud sel ajal teada olevad osakesed. Nähtavasti oli tegu negatiivselt laetud osakestega, kuid osake torkas silma oma trajektoori kõverusraadiuse poolest: elektroni omast suurem, samas prootoni kõverusraadiusest väiksem. Järeldati, et avastatud osakese negatiivse elektrilaengu suurus võrdub elektroni laenguga. Trajektooride kõveruse erinevuse korvamiseks oletati, et uue osakese mass on elektroni omast suurem ja prootoni omast väiksem. Müüoni olemasolu kinnitas 1937. aastal tehtud [[Charles Thomson Rees Wilson|Wilsoni]] kambri eksperiment, mille viisid läbi Jabez C. Street
Algselt kutsus Anderson enda avastatud osakest mesotroniks. Teoreetik [[Hideki Yukawa]] oli nn mesoskaalas paikneva massiga osakeste olemasolu ennustanud juba enne seda, kui mesoneid eksperimentaalselt vaadeldi<ref>H. Yukawa, [http://web.ihep.su/dbserv/compas/src/yukawa35/eng.pdf "On the Interaction of Elementary Particles,"] Proceedings of the Physico-Mathematical Society of Japan 17 (48),139–148 (1935).</ref>. Algselt arvatigi ekslikult, et Andersoni avastatud osake on sama, mida kirjeldas Yukawa. Ent 1947. aastal selgus järjekordses kosmilise kiirguse eksperimendis, et Yukawa kirjeldas osakest, mida tänapäeval nimetatakse
Seoses asjaoluga, et 1947. aastaks olid füüsikud avastanud kaks erinevat osakest, mille mass jääb nukleonide ning elektronide vahepeale, võeti sellises vahemikus paiknevate osakeste kirjeldamiseks kasutusele termin "meson" (kr ''μέσος'' – keskel). Et teha kahel osakesel selgelt vahet, hakati varem leitud osakest nimetama
Uute mesonite avastamise tagajärjel saadi aru, et
[[Osakestefüüsika standardmudel|Elementaarosakeste standardmudeli]] kujunemise käigus kaotas termin "meson" pikkamisi oma endise tähenduse, sest selgus, et kõik mesonid peale
== Müüoni teke ==
37. rida:
Müüonid on võimelised lühiajaliselt asendama klassikalises aatomis elektroni; seda hoolimata tõsiasjast, et müüon oli esimene inimkonnale teada olev elementaarosake, mida nähtavasti ei leidu tavapärastes aatomites. Müüonaatomi omadustele avaldab olulist mõju müüoni mass võrreldes elektroniga. Nn müüonvesinik on tavalistest vesinikuaatomitest oluliselt väiksem, sest suurema massi tõttu on põhioleku lainefunktsioon võrreldes elektroniga rohkem lokaliseeritud. Kui aga enam kui ühe elektroniga aatomis asendada üksainus elektron müüoniga, siis määravad aatomi suuruse siiski suures osas elektronid, müüoni osakaal on väike. Sellegipoolest on müüoni orbitaal väiksem ning tuumale lähemal võrreldes elektronorbitaalidega.
Müooniumiks nimetatakse antimüüonist ja elektronist koosnevat eksootilist aatomit <ref>{{cite book}}A. D. McNaught, A. Wilkinson, "Muonium," Compendium of Chemical Terminology (teine väljaanne) (Blackwell Scientific Publications, 1997).</ref>, mis avastati 1960. aastal <ref>{{cite journal}}V. W. Hughes, "Formation of Muonium and Observation of its Larmor Precession," Physical Review Letters 5 (2), 63–65 (1960).</ref>. Antimüüoni ja elektroni massierinevusest tulenevalt on müoonium sarnasem
== Müüontomograafia ==
[[Pilt:Muon_Radiography_(eestikeelne_skeem).gif|pisi|Müüontomograafia tööpõhimõte.]]
Müüontomograafiaks nimetatakse tehnoloogiat, mis kasutab ära sekundaarkiirguse müüonite Rutherfordi hajumist. Selle informatsiooni põhjal on võimalik luua erinevatest esemetest kolmemõõtmelisi pilte. Erinevalt meditsiinis kasutust leidvast kompuutertomograafist
== Viited ==
|