Rannaprotsessid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P säiluma > säilima |
||
17. rida:
{{Vaata|Meretase}}
Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust:
*[[eustaasia]] – üldine maailmamere taseme muutus, mis
*[[isostaasia]] – maapinna kõikuvliikumised.
25. rida:
*ingressiooni rannikud – rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui ka vajuva ranniku tingimustes.
Kui meretase püsib pikka aega stabiilne, on ka suhteliselt tagasihoidlik lainetuse mõju rannale kokkuvõttes suur. Meretaseme tõusu tagajärjel uputatakse tekkinud [[pinnavorm]]id järk-järgult vee alla ning järjest uusi alasid haaratakse lainetuse mõju tsooni. Meretaseme alanedes vabanevad merepõhja osad vee alt, kujunevad uued pinnavormid, mis suure tõenäosusega ka säilivad, sest mõne aja möödudes lainetuse mõju nendeni enam ei ulatu. Seetõttu saab ka minevikus toimunud rannadünaamilisi protsesse uurida, sest paljud vormid on hästi
Geomorfoloogiliste protsesside juures on olulised ka veetaseme ajutised muutused. Näiteks [[tõus]]u ja [[mõõn]]a esinemine, erakordsete [[ajuvesi|aju-]] ja [[paguvesi|paguvee]] esinemine. Eelkõige mõjutab see lainetusest mõjutatud ala ulatust, teisisõnu rannariba laiust. Erakordne ajuvesi aga tähendab ka lainetuse mõju tunduvalt kaugemal ja kõrgemal keskmisest rannajoonest ja vastavalt ka kulutust või kuhjumist tavalisest rannajoonest kõrgemal.
55. rida:
<u>Taimed ja loomad</u>
Taimede mõju on seotud setete liikumise takistamisega, st põhjustavad setete kuhjumist. Loomsete organismidega on otseselt seotud näiteks [[korallsaar]]te
<u>Inimene</u>
69. rida:
Rannikutel on üsna levinud ka setete kanne piki [[rannajoon]]t, mis toimub kas rannajoonega paralleelsete hoovuste või lainetuse mõjul. Kui lained liiguvad rannale teatud nurga all, siis tagasipõrkuvad lained liiguvad rannajoonest eemale juba risti rannajoonega. Niimoodi siksakkidena toimubki setete liikumine teatud kindlas suunas.
[[Rannajoon]] aga pole ideaalselt sirge ning mitmesuguste takistuste taha settivad ühepoolse pikirände tagajärjel erinevad akumulatiivsed vormid [[maasäär]]ed (inglise keeles ''landform''). Need kujunevad näiteks poolsaarte tipus, lahtede suudmetes. Maasääred või põiksääred võivad kujuneda ka kahesuunalise toite tagajärjel niiöelda olukorras, kus lainetus või hoovused kannavad setteid kahelt poolt poolsaare tipu suunas või näiteks ümber mõne aluspõhjalise takistuse. Maasääred on enamjaolt tagasihoidlike mõõtmete ja lihtsa ehituse ning ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. Kõrgus on
Põiksääred on tekkinud pikirändelise settevoolu toimel. Tekkekohaks on valdavalt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Põiksääred on enamasti kujunenud lahe suudmealal mõlemalt poolt moodustama hakanud vastassuunaliste maasäärte liitumisel. Näiteks Iru ja Kroodi põiksäär.
76. rida:
Murrutuse tulemusena tekivad püstjad murrutusjärsakud. Murrutusjärsak ehk pank on pankranniku iseloomulikuks tunnuseks, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, harva ka liivakivis). Kui järsak on kulutatud pudedaisse seteteisse, on tegemist murrutusastanguga.<ref name="Raukas" />
Murrutusjärsaku jalamil, eriti just neis kohtades, kus paljanduvad kõrgemal asuvaist vähem vastupidavamad kivimid, on tekkinud õõsi – [[murrutuskulbas|murrutuskulpaid]]. Näiteks 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune Suurupi koobas samanimelise poolsaare põhjarannikul.
==Viited==
| |||