Itaalia sõda (1499–1504): erinevus redaktsioonide vahel

'''Teine Itaalia sõda''' (1499–1504, ka ''Louis XII Itaalia sõda, sõda Napoli eest'') oli [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadest]] järjekorras teine. Sõdijaiks olid peaasjalikult Prantsuse [[Louis XII]] ja [[Fernando II (Aragón)|Aragóni Fernando II]], mõne väiksema Itaalia riigi osavõtul. [[Itaalia sõda (1494–1498)|Esimese Itaalia sõja]] järelmina oli Louis kindlalt otsustanud suruda läbi oma nõuded [[Milano hertsogiriik|Milano]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli]] troonidele. [[1499]]. aastal tungis Louis XII Lombardiasse[[Lombardia]]sse ja vallutas Milano, millele tal oli nõudeõigus isapoolse vanaema Valentina Visconti kaudu.

Louis sõlmis 1499. aastal liidu [[Venezia vabariik|Venezia vabariigi]] ja [[šveits|šveitslastega]] ning tungis [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogiriiki]]. Šveitsi palgasõduritest koosneva armee palganud [[Ludovico Maria Sforza|Ludovico Sforza]] leidis linna naastes selle olevat hõivatud prantslastega ühinenud Gian Giacomo Trivulzio poolt; Ludovico armee löödi peagi laiali ning ta ise võeti Prantsusmaal vangi. Louis ja [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Austria Maximilian]] allkirjastasid 13. oktoobril 1501. aastal [[Trente lepinguleping]]u, millega Austria tunnustas kõiki prantsuse vallutusi Itaalia põhjapoolsetel aladel.

Tiivustatuna võidu kiirusest pakkus Louis Fernandole liitu Napoli vastu ja pakkus välja, et nad peaksid kuningriigi omavahel jagama. Fernando oli sellega meeleldi nõus ning 11. novembril 1500. aastal allkirjastati [[Granada leping]]. Lepinguga kohustus Fernando toetama prantsuse nõudeid Napoli kuningriigile, saades vastutasuks territooriume kuningriigi jagamisest.

[[Lyoni leping]]u allkirjastatiallkirjastasid 31. jaanuaril 1504 [[Louis XII]] ja [[Fernando II (Aragón)|Aragóni Ferdinand II]] poolt. Lepinguga loovutas Prantsusmaa Hispaaniale Napoli. Lisaks sellele määratlesid Prantsusmaa ja Hispaania vastavalt kontrolli Itaalia alade üle. Prantsusmaa kontrolli alla jäi Põhja-Itaalia Milanost ülalpool ning ja Hispaania valitsemise alla Sitsiilia ja Lõuna–ItaaliaLõuna-Itaalia.

Kui kuningas Louis XII oleks surnud meessoost pärijata, oleks Habsburgide Karl saanud kaasavaraks Milano hertsogiriigi, Genova ja selle võimualused, Bretagne’i hertsogiriigi, Asti ja Blois krahvkonnad, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogiriigi]] ning Auxonne’i, Auxerrois, Mâconnais ja Bar-sur-Seine asekuninga ameti.