Erinevus lehekülje "Galileo (kosmosesond)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
====Solid State Imager (SSI)====
[[Pilt:Galileo Solid- State Imaging.jpg|pisi|200px|SSI]]
SSI oli CCD-sensoriga varustatud kaamera, mille optiline osa oli ehitatud [[Cassegraini teleskoop|Cassegraini teleskoobina]]. Kaamerasse sisenevat valgust kogus peapeegel, mis suunas valguse abipeeglisse, mis suunas selle [[CCD-sensorissesensor]]isse, mis oli ümbritsetud sentimeetri paksuste [[tantaal]]ist plaatidega, et kaitsta seda radiatsiooni eest. SSI kasutas pildistamisel erinevaid lainepikkuseid ning värvilised fotod saadi, kui erinevad fotod sulatati Maal arvuti abil üheks pildiks. SSI kaalus 29,7 kg ja kasutas energiat keskmiselt 15 W.
 
====Near-Infrared Mapping Spectrometer (NIMS)====
==Muud Galileo katsed==
===Elu tuvastamine Maal===
[[Pilt:Galileo Earth - PIA00114.jpg|pisi|250px150px|Maa pildistatuna Galileo möödalennu ajal]]
1980ndatel aastatel juurdles astronoom [[Carl Sagan]], et kas Maal toimuvat elutegevust on võimalik lihtsasti tuvastada ka kosmosest. Ta mõtles välja mitmed katsed, mida Galileo pidi tegema ajal, mil see sooritab esimese möödalennu Maast. Pärast möödalennu andmete saabumist ja nende analüüsimist, avaldas Sagan oma uurimuse tulemused 1993. aastal ajakirjas "[[Nature]]". Galileo oli Maast möödudes tuvastanud parameetrid, mida tänapäeval tuntakse nimega "Sagani elukriteeriumid". Sond oli möödalennul tuvastanud, et Maa neelab palju valgust ning neelduvus on eriti suur mandritel, kus asuvad [[klorofüll]]i tootvad taimed. Sond tuvastas Maa atmosfäärist ka [[metaan]]i, mis saab tekkida ainult vulkaanilise või bioloogilise tegevuse tulemusel ning sond püüdis kinni ka [[raadiolaine]]id, mis olid moduleeritud lühilained ja ei saanud pärineda ühestki looduslikust allikast<ref name="Life Found" />. Galileo tõestas sellega, et elu on võimalik tuvastada ka kosmosest.
 
===Galileo optiline eksperiment===
[[Pilt:GOPEX(galileo optical experiment).jpg|pisi|150px|Pilt Maast, mis on tehtud optilise eksperimendi ajal. Täpid Maa pimedamal poolel on Galileo tuvastatud laserimpulsid]]
Detsembris 1992, mil Galileo sooritas oma teise möödalennu Maast, tegi see optilise side katse, tuvastades CCD-sensoriga võimsate laserite impulsse. Katse ajal sihtisid kaks New Mexico ja California osariikidesse paigaldatud laserit kosmosesondi ning Galileo pildistas laserkiirte impulsse SSI-iga. Eksperimendi sooritamist takistasid kehv ilm, USA Kosmosekaitseoperatsioonide keskuse seatud piirangud ning eksimus sihtimisel ja seetõttu jäid laserkiired ainult 48 fotole 159-st. Katse oli siiski edukas ja selle raames kogutud andmete abil saab tulevikus kasutada lasereid, et suhelda paremini näiteks [[Marss|Marsi]] ümber tiirlevate kosmosesondidega<ref name="Laser Comm" />.
 
===Kuuvaatlused===
 
<gallery>
Pilt:The Moon from Galileo - GPN-2000-000473.jpg|Pilt Kuust
Pilt:Moon Crescent - False Color Mosaic.jpg|Valevärvides foto Kuust, mis kujutab Kuu geoloogiat
</gallery>
 
===Möödumised asteroididest===
====Esimene möödalend: 951 Gaspra====
[[Pilt:951 Gaspra.jpg|pisi|200px|951 Gaspra]]
29. oktoobril 1991, kaks kuud pärast sisenemist [[Asteroidide vöö]]sse, möödus kosmosesond esmakordselt lähedalt asteroidist. Galileo möödus [[951 Gaspra]]st 1600 km kauguselt ning pildistas seda ja uuris selle koostist ning kuju. Viimased Gasprast tehtud pildid saabusid Maale novembris 1991 ja juunis 1992. Galileo piltidelt oli näha asteroid, mis oli väga korrapäratu kujuga ning kraatriline. Sond mõõtis asteroidi suuruseks umbes 19x12x11 km. Viimased andmed möödalennu kohta saabusid novembris 1992.
 
====Teine möödalend: 243 Ida ja Dactyl====
 
28. augustil 1993 möödus Galileo 2400 km kauguselt asteroidist [[243 Ida]]. Sond avastas möödalennul, et Ida ümber tiirleb kuu, mille diameeter on 1,4 km ja mis sai nimeks Dactyl. See oli esimene avastatud asteroidi kuu. Möödalennul uuris sond Idat ka SSI, magnetomeetriga ning NIMS-iga.
 
==Missiooni probleemid==
 
{{pooleli}}
<ref name="Europa">[http://www.space.com/15498-europa-sdcmp.html Space.com:Europa: Facts About Jupiter's Icy Moon and Its Ocean]</ref>
<ref name="Life Found">[https://www.eurekalert.org/pub_releases/1999-05/NSFC-TSCF-210599.php EurekAlert:The Sagan criteria for life revisited]</ref>
<ref name="Laser Comm">[https://www.space.com/534-nasa-test-laser-communications-mars-spacecraft.html Space.com:NASA To Test Laser Communications With Mars Spacecraft]</ref>
}}