Adrakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
 
'''Adrakohus''' ehk '''haagikohus''' (rahvakeeles ka ''aakreht'', ''aagreht'' või ''haagreht'', ''haagrehikohus'' või ''aagrehikohus'') oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati [[Liivimaa]]l 15. sajandi esimesel poolel ja [[Eestimaa]]l 16. sajandi alguses.
 
==Adrakohtute moodustamine ja ülesanded==
8. rida:
[[Adrakohtunik]]ud:
a) vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus;
b) valvata heakorra järgijärgele;
c) lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid.
 
17. rida:
Hiljem lisandus nendele ülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva [[karts]]a). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus, esitades materjalid [[Maakonnakohus|maakonna]]- või alamkohtule, ning jälgisid kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmist. 19. sajandil lisandus adrakohtute ülesannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.
 
Adrakohtu esimeheks oli [[Adrakohtunik]] ([[vene keel]]es ''Гакенрихтер''; [[saksa keel]]es ''Hakenrichter''), mis hilisemas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Teenistusastmete tabel]]is vastas IV astme [[Kolleegiuminõunik]]ule. Eestimaal kinnitati Adrakohtunik ametisse [[Eestimaa rüütelkonna peamees|Eestimaa rüütelkonna peamehe]] poolt, teatades sellest kubernerile. Adrakohtuniku amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. PealePärast kubermangude moodustamist allusid adrakohtunikud ametlikult [[kuberner]]ile ning [[1796]]. aastast [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]ele.
 
Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad [[Adrakohturingkond]]adeks ehk Haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas. Adrakohtu koosseisu moodustasid [[Eestimaa Maanõunike Kolleegium]]i poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli [[aadel|aadli]] hulgas äärmiselt ebapopulaarne, ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli [[1768]]. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku.
28. rida:
Aastatel 1453–1466 sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja [[Vana-Liivimaa]] vasallide suurkokkutulekul. [[1482]]. aastal laienes see kogu Vana-Liivimaale.
 
[[Liivi ordu]] [[maameister]] [[Wolter von Plettenberg]] sõlmis [[1509]]. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja [[Padise klooster|Padise kloostri]] abti ning [[ordu]] käsknike ja [[läänimees]]tega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks [[stift]]i ja teine ordu maaalalemaa-alale.
 
Liivimaal asendati adrakohtud [[Sillakohus|sillakohtutega]] 1668. aastal.
 
Adrakohtud tegutsesid edasi Eestimaal ja neile lisandusid Rootsi ajal teisedki politseifunktsioonidpolitsei funktsioonid.
 
PealePärast [[Põhjasõda]] 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks janing talupoegade kohta käivate väiksemate süütegude puhul kohtumõistja ja otsuste täideviija.
 
Asehalduskorra ajal aastatel [[1783]]–[[1796]] adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülesandeid täitsid [[Alammaakohus|alammaakohtud]].