Vikipeedia

Pärnu raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P juurdeehitus > juurdeehitis
32. rida:
Uus-Pärnu linn (''Embeck'') tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, [[kaubalinn]] Pärnu sai [[linnaõigused]] alates [[1318]]. aastast ning linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]].
 
Pärnu raad asus pärast keskaegse raekoja lammutamist uude hoonesse [[1839]]. aastal, pealepärast [[Pärnu kindlus]]e likvideerimist [[1835]]. aastal ja linnavõimu üleandmist, linna [[komandant|komandandilt]] [[linnakodanik]]est kuuluvale raele. Raad määras selle raekojaks, [[foogtikohus|foogtikohtu]] istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks.
 
1878. aasta novembris valisid Pärnu kinnisvaraomanikest maksumaksjad eneste seast linna uue võimuorgani Pärnu Linnavolikogu (Duuma), kes valis [[Pärnu linnapea]] koos linnavalitsusega. Pärnu kesklinnas, [[Uus tänav (Pärnu)|Uus tänav]] 4/[[Nikolai tänav]] 3 asuvat hoonet kasutas Pärnu Linnavolikogu pärast juurdeehitise tegemist [[1893]]. aastast.
38. rida:
6. juulil 1934 toimus hoones [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] koosolek; see oli üldse teine Vabariigi Valitsuse koosolek, mis toimus väljaspool Tallinna.
 
Pärnu raekoja hoone koosneb kahest osast: Uue tänava äärne hoone on klassistsistlikusklassitsistlikus stiilis ning [[linnavolikogu]] ruumidega juurdeehitis [[Nikolai tänav]]a küljel on [[1911]]. aastal Riia [[arhitekt|arhitekti]] [[Wilhelm Bockslaff]]i [[projekt]]i alusel tehtud [[Neogooti stiil|neogootika]] ja neobaroki sugemetega juugendstiilis. Juurdeehitises asusid volikogu kantselei, linnavolinike tuba ja linnapea kabinet.
<gallery>
Pärnu raekoda.jpg|Uue tänava äärne raekojahoone
Raekoda 2.jpg|Bockslaffi projekti järgi valminud juurdeehitusjuurdeehitis
</gallery>
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu_raekoda"