Virantanaz

Virantanaz

Virantanaz (tõlkes Viri majapidamine/külaots/küla) on vepsa kirjalik folklooripõhine eepos, mille autor on vepsa keeleteadlane, literaat ja ühiskonnategelane Nina Zaitseva. Eepos on kirjutatud vepsa keeles ning koosneb umbes 5000 värsist. Eepos on tõlgitud kolme keelde (soome, vene, eesti) ning sellest on olemas ka vepsakeelne lasteversioon.

Saamislugu ja ilmumine

---

Nina Zaitseva sulest on varem ilmunud luulekogusid, samuti on ta ulatuslikult tegelnud vepsa keelde tõlkimisega (sh. lühendatud Kalevala, Uus Testament jm.). Eepose kirjutamist alustas ta 2010. aastal. Demograafiliselt ja kultuuriliselt kriitilises olukorras viibiva väikerahva jaoks on rahvuseepose loomine suure tähtsusega. Nii jätkab Virantanaz omal moel rahvuse ehitamise traditsiooni, sarnaselt soomlaste [[Kalevala] ja eestlaste Kalevipojaga 19. sajandil. Eepos ilmus trükis 2012. aastal (kirjastuses Juminkeko), millele eelnes autori töö erinevate vepsa folklooritekstidega. Et vepsa suulises folklooris puudub ulatuslikum eepiline laulutraditsioon, on eepose allikateks uskumused, mütoloogilised kujutelmad ja kombed, muistendid, (laste)laulud, itkud, loitsud ja folkloori lühivormid. Virantanaze nime kannab eepose autori Nina Zaitseva enda kodukoha Voilahte külastu üks küladest Leningradi oblasti idaosas, Venemaal.

Vorm

---

Et vepsa folklooris puudub regi- või runovorm, on eepos loodud peamiselt 6- kuni 9-silbilises lõppriimilises värsivormis, jäljendades [[rahvalaul[[u, kohati ka [[loits[[u või [[itk[[u vormi.

Sisu kokkuvõte ja iseloom

---

Vepsa kohanimed põhinevad sageli küla(osa) rajanud peremehe eesnimel. Virantanaze rajaja ja [[eepos[[e keskne meeskuju on Vir. Siiski tuleb ta enam esile alles eepose lõpuosas. Põhiliselt on eepos lüüriline ja naistegelaste põhine, keskendudes vepsa traditsioonilise kultuuri etnograafilisele kirjeldamisele, kogukondlikele ja/või perekondlikele väärtustele ning tegelaste eluloolisusele. Eeposes tuleb esile rahumeelsete kultuurikontaktide (saami, lõpus eriti vene) teema, ilma kangelaseepikale omase konfliktsuseta. Eepose looliine ilmestavad lüüriliste vahepaladena mõjuvad laulud ja kirjeldused, mis võtavad samas maha sündmustiku tempot ja kontsentratsiooni.

Eepose eessõnades väljendab autor soovi kajastada vepsa keeles rahva ajalugu, kuni on veel selle keele oskajaid, ning viib jutu traditsioonilisse maailma, kust eepose sisuaines pärit on. Karu kui totemistliku esivanema suu kaudu antakse edasi õpetused, kuidas inimesed metsases keskkonnas loodusega kooskõlas elama peavad, käsikäes vaimolendite, taimede ja loomadega. Kirjeldatakse elutegevust ja olustikku tüüpilises vepsa metsakülas – kalapüüki, alepõllundust ja muud.

Vir kosib omale naiseks saami päritolu Aira. Aira vanemad kadusid põtru karjatades jäljetult [tundra]]sse ning orvuks jäänud laps sattus elama vepsa nõia majapidamisse, kus Vir temaga tutvus ja tema ilust sisse võetud sai. Aira jääb lapseootele. Külas elab teadjanaine Anni, Viri tädi, kes on pärast Viri ema varast surma viimase ka üles kasvatanud. Anni elusaatuse on määranud kunagine kohtumine metsavaimuga, kes teda endale soovis ning Anni keeldumise tõttu ta ära tegi. Seetõttu sai Annist metsatarkuste teadja, nõid ja ravitseja, kelle ülesandeks on kogukonna teenimine. Anni oskustele ja loitsudele vaatamata sureb Aira ja Viri esimene laps pärast sünnitust. Siiski sünnib peres peagi jälle lapsi – tütar Taloi ja kaks poega. Pereelu läheb hästi, suureks sirgunud pojad kosivad omale naised, ainult Taloi ei leia endale sobivat kaasat.

Külas elab poiss Vanoi oma isaga. Elujärg on kehv ja Vanoi peab minema külla karjuseks, mida ta ei soovi. Itkedes peab Vanoi alluma isa tahtele. Vanoi saab omale karjusesarve ning Anni käest karjatamiseks vajalikud maagilised teadmised. Alguses vastumeelne ja ajutiseks mõeldud külakarjuse amet jääb Vanoile kogu eluks.

Saabub teadja Anni surm, mille üle kurvastatakse. Eriti kurb on Taloi, kellel on Anniga olnud vahetum suhe ning kes Anni surma puhul pikalt itkeb.

Vir on kuulus jahimees, kes tunneb metsa ja peab kinni headest jahitavadest. Kuuldus temast on jõudnud Moskva linnas elava vene vürsti kõrvu. Vürst on tülpinud linnaelust ja prassimisest ning laseb end kaaskonnaga tuua talvisesse Virantanha jahiretkele. Vir tunneb temas ära kunagise ebameeldiva ülemuse ajast, mil ta soldatina aega teenis, ning on tõrges. Vürst kavatseb lahkuda, kuid pimestub Taloi ilust ja otsib ettekäänet jäämiseks. Järgneb karujaht Viri juhtimisel. Kriitilises olukorras päästab Vir vürsti ründava karu käest. Vürsti sümpaatia lihtsa vepsa eluviisi vastu kasvab veelgi. Tunded Taloiga on vastastikkused, järgnevad kosjad ja traditsioonilised vepsa pulmad. Vürst lahkub Taloi ja kaaskonnaga. Järgneb lõppsõna.

Ülesehitus

---

Eepos koosneb 17 osast, sh. allosad (eraldi laulud)

1. Autori eessõna

2. Eepose eessõna

3. Karu, hõimu esiisa õpetused

Karu laul

4. Elu keset metsa

Vahva sääse laul

5. Vana elumood

6. Vanas Virantanhas

7. Aira lugu

8. Viri ja Aira pere

9. Anni lugu

Anni sõnad kasele

Ussisõnad

Sõnad lapse kaetuse vastu (ainult eepose pikemas tekstiversioonis)

10. Aira esimene sünnitus

Aira sünnitussõnad

11. Aira ja Viri lapsed

Hällilaul Taloile

Kiisu-Miisu lugu

Taloi laul eelseisvast meheleminekust

Taloi laul pardist

12. Karjus Vanoi lugu

Vanoi itk

Vanoi sarvelugu

13. Anni-tädi surm

Taloi itk

Taloi itk kalmistul

14. Viri jahikunst

15. Jahiretk vanas Virantanhas

16. Taloi kosjad

Taloi pulmaitk

17. Lõppsõna

Tõlked

---

Virantanaz on seni tõlgitud kolme keelde:

soome (tõlkija Markku Nieminen, 2012);

vene (tõlkija Vjatšeslav Agapitov, 2015);

eesti (tõlkija Jaan Õispuu, 2016).

Kirjandus

---

Nina Zaiceva “Virantanaz. Vepsläine epos”. Juminkeko, 2012. ISBN 978-952-5385-64-9

Nina Zaiceva “Virantanaz” [Вирантаназ: поэтический эпос на вепсском, финском, эстонском и русском языках]. Petroskoi: Periodika, 2016. ISBN 978-5-88170-282-3

Välislingid

---

Nina Zaitseva “Virantanaz – an epic in Vepsian? About the first attempt at an epic”. – Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, Vol 6, No 1 (2015). http://dx.doi.org/10.12697/jeful.2015.6.1.09

Nikolai Abramov “Vepslaste eepos „Virantanaz“ on loodud XXI sajandil: autor eeposest ja selle kirjutamise ajaloost”. http://m.finugor.com/en/node/28390