Redaktsioon: 14. juuni 2017, kell 14:40 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuni 2017, kell 14:41 redigeeri eemalda Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
33. rida: [[Liivi sõda\|Liivi sõjas]] ja [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)\|Poola-Rootsi sõjas]] vallutati linnus mitu korda ja selle ümbrus käis käest kätte. Aastal [[1625]] [[läänistamine\|läänistas]] [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] ümbruskonna [[marssal]] [[Axel Baner]]ile, kuid läks 17. sajandi lõpus toimunud [[mõisate reduktsioon]]i käigus riigile. [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] käigus purustasid [[Venemaa\|Vene]] [[suurtükk\|suurtükid]] linnuse, mis on tollest ajast saadik [[varemed\|varemetes]]. Põhjasõja tulemusena sai piirkonnast Vene keisririigi osa. [[1720. aastad\|1720. aastatel]] renditi mõis Johann von Wulffile, kuid [[1745]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Koivalinna mõisa [[Holsteini hertsogiriik\|~~Holstteini~~Holsteini]] [[õuemarssal]]ile parun Bernhard Reinhold von Delwigile. Aastal [[1780]] päris mõisa marssali poeg Karl Gustav Delwig, kes [[1784]] müüs selle Heinrich von Rautenfeldile. Viimast on mäletatud talupoegade vastu julma mõisnikuna. Aastal [[1818]] ostis mõisa ära üks [[Vidzeme]] rikkamatest parunitest Adolf von Wulff. Talle kuulus üle 40 mõisa ([[Cesvaine mõis\|Cesvaine]], [[Aumeisteri mõis\|Aumeisteri]], [[Alsviķi mõis\|Alsviķi]], [[Ādamsi mõis\|Ādamsi]], [[Aizkuja mõis\|Aizkuja]], [[Lode mõis\|Lode]] jt mõisad) ning peale selle rentis ta mitmeid mõisaid riigilt. Koivaliina jäi Wulffide suguvõsa kätte 100 aastaks. Selle ajaga ehitati üle 15 hoone ja kujundati park. Läti maareformi käigus võõrandati mõis selle viimaselt omanikult Waldemar von Wulffilt. ==Mõisakompleks==

Koivaliina: erinevus redaktsioonide vahel