Redaktsioon: 20. september 2016, kell 08:55 redigeeri Rachmat04 (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust P (GR) File renamed: File:Arthur Axmann.jpeg → File:Arthur Axmann in Nürnberg.jpg File renaming criterion #2: To change from a meaningless or ambiguous name to a name that describes what the image par... ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2017, kell 23:21 redigeeri eemalda 37.157.104.203 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
7. rida: [[1. mai]]l [[1940]] sai ta riigi noorsoojuhi (Reichsjugendführer) [[Baldur von Schirach]]i asetatäitjaks ja [[8. august]]il [[1940]] riigi noorsoojuhiks.<ref>http://www.historylearningsite.co.uk/artur_axmann.htm</ref> [[1941]]. aastal astus Axmann vabatahtlikuna [[Wehrmacht]]i. Ta sai Idarindel võideldes ~~sedavõrd raskesti~~ haavata, et kaotas parema käe.<ref>http://ww2db.com/person_bio.php?person_id=654</ref> 1941. aasta oktoobris valiti ta [[Riigipäev]]a liikmeks. Pärast Adolf Hitleri enestappu [[30. aprill]]il [[1945]] põgenes Axmann füüreri punkrist. Tal õnnestus Berliinist lahkuda. Pärast [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] lõppu kuulutati ~~Adolf~~Artur Axmann ametlikult surnuks. Ta varjas end Erich Siewerti nime all [[Mecklenburg-Vorpommern]]is. 1945. aasta detsembris võeti ta [[Lübeck\|Lübeckis]] vahi alla. [[1946]]. aasta oktoobris lasti ta vangistusest vabaks, kuid [[1947]]. aasta juulis vahistati uuesti. [[1949]]. aasta mais mõisteti ta kolmeks aastaks ja kolmeks kuuks vangi. [[1958]]. aastal karistas Berliini kohus teda sõjakuritegude eest 35 000 marga suuruse trahviga. Seejärel tegutses Axmann ettevõtjana, kuid ilma erilise eduta. [[1995]]. aastal avaldas ta mälestusteraamatu "Das kann doch nicht das Ende sein" ("See ei saa ometi lõpp olla").

Artur Axmann: erinevus redaktsioonide vahel