Redaktsioon: 17. september 2015, kell 22:12 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2017, kell 16:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 412 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
11. rida: Tänapäevane trahhüüdi definitsioon on sarnaselt teiste tardkivimite definitsiooniga Rahvusvahelise geoloogiaühingu ([[IUGS]]) tardkivimite süstemaatika alakomisjoni (Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks) poolt välja töötatud. Kui kivimi modaalne mineraloogiline koostis on määratud, siis klassifitseeritakse trahhüüti [[QAPF-diagramm\|QAPF-diagrammi]] kasutades järgmiselt: Q/(Q+A+P) on vahemikus 0–20%, F/(F+A+P) on vahemikus 0–10%, P/(A+P) on 10–35%. Q, A, P ja F on vastavalt [[kvarts]], [[leelispäevakivi]], [[plagioklass]], [[feldšpatoid]]id.<ref>Jackson, J. A. 1997. Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. 54 lk.</ref> Trahhüüt koosneb peamiselt sanidiinpäevakivist. Trahhüüdi struktuur on afaniitne või peeneteraline vedela [[magma]] kiire jahtumise tõttu. Koostises leidub sageli [[fenokristall]]e ja [[klast]]e. Fenokristallid on moodustunud vedelast magmast kristalliseerumise tulemusena ajal, kui magma polnud veel [[laava]]na maapinnale jõudnud. Klastid on teiste kivimite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas ~~maaalustes~~maa-alustes tingimustes magmakambri või vulkaanilõõri seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuva laavavoolu poolt kaasa haaratud. Trahhüüdi süvakivimiline analoog on [[süeniit]]. [[Päevakivi]]dest on ülekaalus [[leelispäevakivi]]d. [[Kvarts]]isisaldus ei ületa 5% kolmnurkdiagrammil, mille tipud moodustavad [[plagioklass]], leelispäevakivi ja kvarts. <ref>Carmichael, I.S.E, 1965. Trachytes and their feldspar phenocrysts. 116 lk.</ref> Kvartsi puudumisel võib trahhüüt kui ka süeniit sisaldada [[feldšpatoid]]e, näiteks [[nefeliin]]i. Kvartsi feldšpatoididega koos trahhüüdis olla ei saa. Värvilistest mineraalidest võivad esineda [[biotiit]], [[pürokseenid]] ja [[amfiboolid]]. Nende osatähtsus ehk värviindeks võib ulatuda kuni 40%. Sarnane, kuid suurema kvartsisisaldusega kivim on rüoliit. Värvuselt on nii trahhüüt kui ka süeniit enamasti punakad või hallid. Võib olla seotud granitoidsete kivimitega või minna järk-järgult üle rüoliidiks.<ref>http://rruff.geo.arizona.edu/doclib/MinMag/Volume_34/34-268-107.pdf</ref>

Trahhüüt: erinevus redaktsioonide vahel