Tondisaar: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tondisaar''' (ka '''Võnnsaar''', '''Vanasaar''', '''Vennasaar''', '''Mullikasaar''', '''Aanisaar''', '''Järvesaar''', '''Järküla saar''', '''Roosisaar''') on [[saar]] [[Võrtsjärv]]e lõunapoolses kolmandikus [[Valguta]] ja [[Soe]] vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõunasuunaslõuna suunas läbival [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] piiril. Kuulub [[Tarvastu vald|Tarvastu valla]] [[Maltsa]] küla koosseisu, kuid maaametimaa-ameti andmebaasis jääb täpne kuuluvus ebaselgeks. Saare lõunakülg on kuni 100 meetrit pikk ja pindala pool hektarit.

Tondisaarel pesitsevad [[jõgitiir]]ud, [[naerukajakas|naeru-]], [[kalakajakas|kala-]] ja [[hõbekajakas]] ning [[tuttvart]]. Pesitsemas on nähtud ka [[Sinikael-part|sinikael-]] ja [[luitsnokk-part]]i, [[Jääkoskel|jääkosklat]], [[rägapart]]i ja [[tuttpütt]]i. Tondisaar on ainuke sisemaal asuv koht, kus alates 1990. aastate keskpaigast pesitsevad [[kormoran]]id. 2004. aasta aprillis loendati puude otsas 25 kormoranipesa, millest osa võisidvõis olla maha jäetud.

Arheoloogide arvates võis muinasajal Tondisaarel asuda püha [[Hiis|hiiesalu]]. Tondisaarega on seotud muistendid raiutud puude hingedest. Rahvasuu pajatab, et sinna olevat saadetud ohvrikohtadest välja aetud vaimud, [[tont|tondid]] ja [[vanapagan]]ad. Ühele keset saart teeraja ääres paiknevale kivile omistavad rahvajutud erilist väge. Rannikul asuvat kivihunnikut on peetud maausuliste [[kabel]]iks; ilmselt on kivid siiski kokku kandnud lagunev järvejää.