Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 3749 baiti ,  2 aasta eest
 
== Koolkonnad ==
Kuuendal kuni üheksandal sajandil kujeisid vällija
# ''lüzong'' (律宗, ''lǜzōng''), asutanud Daoxuan (道宣, ''Dàoxuān'' 596–66767))
# ''sanlun'' (三論宗, ''sānlùnzōng''), asutanud Jizang (吉蔵, ''Jízàng,''549–623). ajaja oli viljakaim peamiselt selgitavate ja üldistavate raamatute autor, koolkonna üldine eesmärk oli kõrvale heita kõik vaated, nii et ainult tühjus jääks.
# ''faxiang'' (法相宗, ''fǎxiàngzōng''), tuntud ka kui ''weishi'' (唯識宗, ''wéishízōng''), asutanud Xuanzang(玄奘, ''Xuán Zàng'') (596–664) hiinapärane [[joogatšaara]]. Loobuda igasugustest sihitistest, näha nende kõigi meelepetlikust, avarduda "Üksmeelde", milles kõik on paljalt mõtteloome.
# ''mizong'' (密宗, ''mìzōng''), asutanud Amoghavadžra (不空, ''Bùkōng'') (705–74). Saladuste (müsteeriumide) koolkond on [[tantra]] hiinalik kuju. Seati sisse kogum mitmesuguseid kombetalitusi, osaliselt ettenähtud õnnetuste eemalehoidmiseks riigist, osaliselt inimeste surmajärgse parema saatuse mõjutamiseks. Ei kestnud üle 100a.
# ''huayanzong'' (華嚴宗, ''huáyánzōng''), asutanud Du Shun (杜順, ''Dù Shùn'') (557–640). Koolkond on ühenduslüliks [[Joogatšaara|joogatšaarale]] ja [[Tantra|tantrale]], andes kõiksusliku – kosmilise – tõlgenduse [[joogatšaara]] olemuslikele mõtetele. Igas tolmukübemes sisalduvad kõik [[Buddha]] maailmad ja iga mõye viitab kõigele, mis oli, on ja saab olema. Erinevalt tantrast ei tahtnud see koolkond valitseda nõidusega ürgjõude, vaid üksnes süüvida ja esteetiliselt hinnata nende vastastikust mõju. Innustas ja inspireeris paljusid kunstnikke, poeete ja Õpetlasi Hiinas ja hiljem [[Jaapan|Jaapanis]].
# ''tiantai'' (天台宗, ''tiāntáizōng''), asutanud Zhiyi (智顗, ''Zhìyǐ'') (538–597) koolkond on nimetuse saanud selle rajaja Zhiyi järgi, kes elas ja õpetas Tiantai mäel. Nimetas Kõiksust õigeks ehk tõeliseks Sellisuseks, või ka ''Nõnda läinu'' (Tathagata e [[Buddha]]) Üsaks, milles leiduvad kõik puhtad ja ebapuhtad võimalikkused, olles seeläbi suuteline sünnitama nii siin- kui sealpoolseid nähtusi. Kahesus-arusaam – kõik näivusliku maailma asjad ja sündmused on kooskõlas ega ole piiri nende vahel. Kaldus näivuslikule maailmale omistama kõrgemat tõelisuse määra.
# ''jingtu'' (淨土宗, ''jìngtǔzōng''), asutanud Shandao (善導, ''Shàndǎo'') (613–81). ''Puhta Maa'' koolkonnas muutus sajandeid rahvaliku mainega olnud ''amidism'' ([[buddha]] Amithaba) täpsemalt korraldatuks. Buddha Amitabha [[mantra]] jõud võib kaotada kõik takistused ja ainuüksi tema nime (h.k. 阿弥陀佛, ''Ēmítuófó'') lausumine tagab jällesünni [[Sukhavati|Sukhavatis]]. Pärimus tuleneb peamiselt ühest sanskritikeelsest kirjutisest (''Sukhāvatīvyūha-sūtra'', e.k. 'Õnnemaa suutra') [[1. sajand|1. sajandil]] pKr, mis jutustab, et kujutlematult palju maailmaajastuid tagasi andis pühak Dharmakara 48 tõotust, nende seas lubaduse, et kõik, kes kutsuvad teda nime lausumise läbi, saavad päästetud, et pärastpoole sai temast Buddha Amitabha ja lõpuks 10 maailma ajastu eest lõi ta vastavalt oma tõotusele Puhta Maa ehk miljon miljoni Buddhamaailma kaugusel läänes asuva Õnneliku Maa.
# ''chan'' (禪宗, ''chánzōng''), mille [[Bodhidharma]] olevat asutanud u 520. aastal. ''Chani'' koolkond oli tähtsaim hiina koolkondadest. Bodhidharma ([[India|Indiast]] Hiinasse rännanud budak munk) tähtsus seisneb mõtluskoolkonnale ühendava seose andmises Indiaga, mida koolkond enda väga kalliks peab. Pärimus kõlab, et [[Buddha]] oli edastunud salaõpetuse ühele õpilasele, temalt oli see levinud suulisel teel õpetajalt õpilasele läbi põlvkondade kuni Bodhidharmani.
 
== Vaata ka ==