Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
=== Hiina budismi hiline arenguetapp ===
Hiina budismi viimase arenguetapi alguseks loetakse aastat 845, mil algas [[Taoism|taoismi]] pooldajast keisri [[Wuzong]]<nowiki/>i poolne budistide tagakiusamine. ''[[Tiantai]]'' ja ''[[Huayan|huayan’i]]'' koolkonnad hääbusid, tõenäoliselt seetõttu, et nende säilimine sõltus spetsialiseerunud kloostrimunkadest, kes aga keiserliku repressiooni all kõige rängemalt kannatasid. ''[[Chan]]'' ja ''[[jingtu]]'' ehk puhta maa koolkond, millel oli rohkem järgijaid ka lihtrahva hulgas, säilisid ning taastusid aegamööda. Budism pidi leidma endale koha aina enam konfutsianiseeruvas ühiskonnas konfutsianismi ja taoismi kõrval; lihtrahva hulgas ka kõigi kolme sünkretistliku seguna.<ref name=":1" />
 
Lühikese mongolite  valitsemisaja jooksul 1271–1368 tutvusid põhjapoolne Jini ja lõunapoolne Songi õukond ka [[Tiibeti budism|Tiibeti tantristliku]] [[vadžrajaana]] budismiga. Pärast mongolite mõju hääbumist jätkas Qingi dünastia Tiibeti tantristliku budismi [[Gelukpa koolkond|geluki]] haru toetamist, kuid see jäi siiski vaid keiserliku õukonna kultuseks.<ref name=":1" />
 
== Õpetuse rõhuasetuse muutused ja uued tõlgendused ==
== Koolkonnad ==
 
=== Õpetuste süstematiseerimine ja ''pan jiao'' süsteem ===
== Õpetuse rõhuasetuse muutused ==
Üks probleem, millega Hiina budistid silmitsi seisid, oli tekstilise materjali tohutu sissevool kõikidest budismi arenguetappidest ja koolkondadest. Tervikpildi loomiseks oli tarvis paigutada kõik need õpetused ühtsesse hierarhilisse süsteemi (''pan jiao'' süsteem). Koolkonniti jõuti aga erinevate järeldusteni: „[[Lootossuutra|Lootossuutrale]]“ pühendunutest kujunes välja ''[[tiantai]]'', ''[[Avataṃsaka-sūtra]]''’le pühendunutest [[Huayan|''huayan''’i]] koolkond.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
Teistsugune lähenemine asetas ennast väljapoole skolastilisi vaidlusi ning pani suuremat rõhku otseselt meeleharjutustega tegelemisele. Selle suuna mõjukaimateks esindajateks on ''[[chan]]'' ja ''[[jingtu]]'' ehk puhta maa koolkond.<ref name=":1" />
 
== Koolkonnad ==
 
== Vaata ka ==