Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 3906 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
 
Umbes 400. aasta paiku oli Lõuna-Hiinas juba ligikaudu 2000 [[Klooster|kloostrit]]. Mungad, kellest paljud olid kõrget päritolu või sünnipäralt suisa valitsejasuguvõsast, propageerisid budismi ka [[Õukond|õukonnas]]. Juba 381. aastal andis keiser [[Xiaowu]] budismile oma ametliku nõusoleku ning hakkas ise [[sangha]] pühendunud ilmikliikmeks. Kuuendal sajandil valitsenud [[keiser Wu]] keelustas budistiks hakates [[Taoism|taoismi]] ning loomade ohverdamise. Samal ajal saabus Hiinasse ka ''[[chan]]''’i koolkonna rajaja õpetaja [[Bodhidharma]].<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
=== Budism Hiinas 6.–9. sajandil ning hiinapäraste koolkondade kujunemine ===
Hiina budismi kolmas arenguetapp langes kokku põhja ja lõuna alade taasühendamisega [[Sui dünastia|Sui]] (581–618) ja [[Tangi dünastia|Tangi]] (618–907) dünastiate ajal. Algas põhja ja lõuna budismisuundade segunemine. Seda perioodi peetakse Hiina budismi kuldajaks, mil kerkisid esile paljud tuntud koolkonnad nagu ''[[tiantai]]'', ''[[huayan]]'' ja ''[[chan]]'' ning mil Buddha seadmus avaldas Hiina kultuurile suuremat mõju ning võitis ühiskonnas rohkem poolehoidu kui eales varem või hiljem.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
[[Tangi dünastia|Tangi]] keisrid pidasid end põlvnevaks [[Laozi]]’st ning eelistasid [[Taoism|taoismi]], kuid mitmed toetasid ka budismi kui oma alamate seas levinud õpetust. Tangi ajastul valitses enamasti usuline sallivus ja mitmekesisus; Hiinasse jõudsid teisedki välismaised usundid, näiteks [[islam]]. Budism oli keskvõimu kontrolli all: valitsejad lasksid ehitada uusi templeid, kuid soovisid samas vähendada templite jõukust ja sõltumatust.<ref name=":0" />
 
Budismi, eriti [[Huayan|''huayan''’i]] suureks toetajaks oli ka Hiina ainus naismonarh [[Wu Zhou]]. [[Konfutsianism|Konfutsianistliku]] õpetuse kohaselt ei oleks naine tohtinud riiki juhtida, budistlik sugude vahel mitte vahet tegev traditsioon aitas aga keisrinna võimu legitimeerida. Wu’d hakati pidama tulevase Buddha [[Maitreja]] kehastuseks ning seetõttu troonile sobivaks.<ref name=":0" />
 
Tangi dünastia ajal soodustas budismi levikut ka [[Trükikunst|trükikunsti]] leiutamine 8. sajandil; vanim meieni säilinud dateeritud trükiteos on 868. aastast pärinev „[[Teemantsuutra]]“ (skr ''Vajracchedikā-prajñāpāramitā-sūtra'') hiinakeelne tõlge.<ref name=":0" />
 
Aastal 645 tõi palverändur [[Xuanzong|Xuanzang]] Indiast naastes Hiinasse [[joogatšaara]] (hn ''faxiang'') koolkonna. Xuanzang rändas 16 aastat Indias õppides [[Nālandā]] kloosterülikoolis ning külastades budistlikke keskusi üle kogu India. Keisri toetusel õnnestus tal Indiast kaasa toodud 600st budistlikust tekstist 76 hiina keelde tõlkida. Hoolimata mahukast tõlketööst ei jäänud ''faxiang''’i koolkond kuigi kauaks püsima, kuna selle vaimsus oli hiinlaste jaoks liialt analüütiline ja indiapärane. Kuigi ''faxiang''’i koolkond hääbus, elab Xuanzangi elutöö edasi teiste koolkondade õpetustes ning nende kasutatavas hiinakeelses budistlikus terminoloogias.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://term.eki.ee/termbase/view/5513125/|Pealkiri=Ida mõtteloo leksikon|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Tantristlik budism jõudis Hiinasse kolme India munga vahendusel 8. sajandil, kuid ei saavutanud märkimisväärset edu.<ref name=":1" />
 
=== Hiina budismi hiline arenguetapp ===
Hiina budismi viimase arenguetapi alguseks loetakse aastat 845, mil algas [[Taoism|taoismi]] pooldajast keisri [[Wuzong]]<nowiki/>i poolne budistide tagakiusamine. ''[[Tiantai]]'' ja ''[[Huayan|huayan’i]]'' koolkonnad hääbusid, tõenäoliselt seetõttu, et nende säilimine sõltus spetsialiseerunud kloostrimunkadest, kes aga keiserliku repressiooni all kõige rängemalt kannatasid. ''[[Chan]]'' ja ''[[jingtu]]'', millel oli rohkem järgijaid ka lihtrahva hulgas, säilisid ning taastusid aegamööda. Budism pidi leidma endale koha aina enam konfutsianiseeruvas ühiskonnas konfutsianismi ja taoismi kõrval; lihtrahva hulgas ka kõigi kolme sünkretistliku seguna.<ref name=":1" />
 
Lühikese mongolite  valitsemisaja jooksul 1271–1368 tutvusid põhjapoolne Jini ja lõunapoolne Songi õukond ka [[Tiibeti budism|Tiibeti tantristliku]] [[vadžrajaana]] budismiga. Pärast mongolite mõju hääbumist jätkas Qingi dünastia Tiibeti tantristliku budismi [[Gelukpa koolkond|geluki]] haru toetamist, kuid see jäi siiski vaid keiserliku õukonna kultuseks.<ref name=":1" />
 
== Koolkonnad ==