Šokolaad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
20. rida:
==Šokolaadi valmistamine==
Kõigepealt korjatakse valminud [[viljad]] puudelt (kaks korda aastas). Siis sorteeritakse välja parimad [[kakaouba|kakaooad]], need röstitakse pöörlevates
Purustatud tuumad lastakse läbi eriliste [[valts]]ide. Protsessiga kaasneva kuumuse ja tugeva hõõrumise mõjul sulab ubades leiduv kakaovõi ning tekib šokolaadipasta, mille koostises on 53% kakaovõid ja 47% tahket kakaomassi. Kui see vormitakse ja lastakse tahkuda, saab sellest [[mõrušokolaad]], paljud nimetavad seda ka keedušokolaadiks.
40. rida:
Söögišokolaadid on magusad, maiustusena kasutatavad sordid, mida esindab piimašokolaad. Siia võib paigutada ka kokkuleppeliselt šokolaadi nime kandva valge šokolaadi. Need on heledama värvusega, sest neile on lisatud suhkrut, piima ja veel täiendavalt kakaovõid. Euroopas kannab šokolaadi nime ka valge šokolaad, kuid Ameerikas tohib seda nimetada ''white coating'' (valge glasuur ehk kate). Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi, vaid koosneb põhiliselt kakaovõist, millele on lisatud piimapulbrit, letsitiini, vanillisuhkrut ja tavalist suhkrut. Ehtne valge šokolaad peab olema elevandiluu värvi.
Kuvertüür, glasuurimišokolaad ehk dipišokolaad sisaldab tavalise söögišokolaadiga võrreldes rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks ning sellest valmistatud glasuur murdub toreda, kergelt kuuldava krõpsuga. Kuvertüür on asendamatu šokolaadikaunistuste tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus šokolaad on põhikomponent. Väga eriliseks teeb selle veel see, et seda on mitmes variandis:
Šokolaadikompvekkide puhul tehakse valik tavaliselt täidise järgi, tarbija ei tea šokolaadi põhinüanssidest midagi. Kuid tootjatele on ranged nõuded nii põhi- kui ka lisaainete jaoks, eriti aga šokolaadi sisalduse kohta (vähemalt 25% netokaalust).
62. rida:
* Šokolaadi peamise koostisosa kakaovõi rohked [[rasvhape|rasvhapped]] ei tõsta vere [[kolesterool]]itaset ega suurenda südamehaiguste riski.
* Nädalas võib süüa julgelt 200–300 g šokolaadi, tekitamata kahju [[süda]]mele ja [[veresoon]]konnale.
* Vältida tuleks kõiki teisi muid šokolaadi liike peale tumeda, kuna neis leidub ohtrasti piimarasvu ja suhkrut, kompvekkides lisaks veel troopilisi [[õli]]sid, mis tõstavad järsult vere
* Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada [[mälukaotus]]e, [[kasvaja]]te, silmakahjustuste, [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]], [[Parkinsoni tõbi|parkinsonismi]] ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu.
* Šokolaad sisaldab [[raud]]a, [[kaalium]]i, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i ja [[vask]]e ning [[vitamiin]]e [[A-vitamiin|A]], [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>]], [[C-vitamiin|C]], [[D-vitamiin|D]] ja [[E-vitamiin|E]].
* Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et šokolaad ei tekita [[akne]]t ega [[hambakaaries]]t.
* Šokolaadi rasvasisaldus ei ole suur, keskmiselt 25
* [[Energia]]t annab 100 g kaaluv šokolaad keskmiselt 450 [[kilokalor]]it.
* Kõige puhtamas ja järelikult ka kõige
* Šokolaadis on leitud ohtralt „ajuvitamiini” ehk meeleolutõstjat [[türosiin]]i, mis alandab ka [[vererõhk]]u, stabiliseerib [[veresuhkur|veresuhkru]] taset ning
==Välislingid==
| |||