Roger Sperry: erinevus redaktsioonide vahel

===Ajupoolkerade funktsionaalne spetsialiseerumine===

Sperry kõige olulisem panus neuroteadusse oli ajupoolte spetsialiseerumise uuringud. Nimelt uuris ta kallosotoomia (mõhnkeha läbilõikamise) läbinud „lõhestatud aju” patsiente, kellel mõhnkeha oli läbi lõigatud. Esitades patsientidele mitmeid tajulisi, keelelisi ja motoorseid ülesandeid, jõudis Sperry järeldusele, et kognitiivsed võimed on ajus poolkerade lõikes jaotunud: vasak poolkera töötleb efektiivsemalt analüütilisi, järjestikulisi ja keelelisi protsesse, parem poolkera holistlike, paralleelseid ning ruumilisi protsesse. Sperry ja kolleegide uuringud „lõhestatud aju” alal tõid talle, David Hubelile ja Torsten Wieselile 1981. aastal Nobeli auhinna füsioloogia ja meditsiini alal.<ref>Voneida, T. J. (1997). ''Roger Wolcott Sperry. A Biographical Memoir by Theodore J. Voneida.'' [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/sperry-roger.pdf]</ref> ”Lõhestatud aju” uuringutes oli tähtis roll ka Sperry juhendataval Michael Gazzanigal, kes viis läbi pöördelise katse kallosotoomia läbinud patsiendi WJ peal. Just Gazzaniga katse WJ-ga oli esimeseks ajupoolkerade funktsionaalse lateralisatsiooni tõendiks, mis innustas Sperryt seda teemat edasi uurima. <ref>Allik, J. (2015). ''Jutud mõlemast aju poolest.'' [http://www.epll.planet.ee/index.php/155-jueri-allik]</ref>