Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meieväga ümbervähesel looduslikelmääral aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältelvõi elutatäiesti loodusepuutumata protsesside[[loodus]]lik toimel[[ala]]. ElutaMetsistunud ja elus maastiku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikasliigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse[[ohutus]]e eesmärgil [[looduskaitse]] valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid[[taluhoov]]id, {{kas|[[park|pargid]]}}, veekogud[[veekogu]]d, sood[[soo]]d, rabad, metsad, pinnavormid,rändrahnud, järved[[raba]]d ja jõed-[[mets]]ad. Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist.

OlulineAlal onpuudub säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke jatäielik põhjustatudvõi protsessideosaline kohta[[inimtegevus]]. Inimtegevuse [[Metsistunud looduses ja mälestusmärkidelloodus]]es on inimegevuskeeruline keerukateliikuda liikumistrajetoorideühest tõttusihtkohast vähem kasutatavteise. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid[[Torm]]id murravad [[puu|puid]], taimed[[taim]]ed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad[[loom]]ad võivad osutada inimestele ohtlikuks[[oht]]likuks. ÜrglooduseMetsistunud aladel tekkinud veesilmad[[veesil]]mad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.

Eestis esineb palju ürgloodust, mis on kaitstud seadustegaerinevate [[seadus]]tega. Näiteks [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] asuv [[Laiuse siniallikas]], mis on kaitse all olev ürglooduse objekt. Ürglooduses esineb kauneid vaatepilte, näiteks [[Tuhala Nõiakaevunõiakaev]]u keemine.

* [[Ürgmets]]

* [[Kõnnumaa]]