Kosmoseprügi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
[[File:Debris-GEO1280.jpg|thumb|Kosmoseprügi iseloomustus orbiidil .]]
'''Kosmoseprügi''' on nimetus töökõlbmatutele objektidele [[Maa]] orbiidil. Selle hulgas on raketiastmed, kasutuskõlbmatud [[satelliit|satelliidid]], prügi kosmoselaevade ja satelliitide hävimisest ja muud kosmoselaevadele ohtlikud objektid orbiidil. Kosmoseprügi on ohuks praegu kasutuses olevatele satelliitidele, hiljuti oli see ohuks ka Eesti esimesele tehiskaaslasele [[ESTCube-1]] <ref
jälgitavatest orbiidil olevatest objektidest on prügi <ref>{{netiviide | URL =http://images.spaceref.com/news/2009/ODMediaBriefing28Apr09-1.pdf | Pealkiri = The Threat of Orbital Debris and Protecting NASA Space Assets from Satellite Collisions | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 28. aprill 2009| Koht = | Väljaandja = NASA▼
▲| Kasutatud = | Keel = inglise keeles}}</ref>. Kosmosetehnoloogias on kosmoseprügi eemaldamine ja vältimine väga aktuaalne.
==Ajalugu==
===Mikrometeoriidid===
[[Fred Whipple]] kirjeldas esimesena väikeseid osakesi, mis olid liiga väikesed, et Maa ülemises atmosfääris enda kiirust säilitada ja kukkusid seetõttu Maa poole, ning nimetas need mikrometeoriitideks. Need osakesed on pärit [[udukogu|kosmilisest udukogust]] või [[komeet|komeetidest]]. Fred Whipple'i uurimistöö näitas, et suurte meteoriitide kokkupõrked kosmoselaevadega on väga haruldased, aga mikrometeoriitidega põrkutakse regulaarselt.<ref
===NORAD===
Kosmoserännakute algusest peale on NORAD ''(North American Aerospace Defense Command)'' kõikide Maa orbiidile jõudnud objektide asukohtadel silma peal hoidnud. Nende andmebaasides on ka infot muude objektide kohta, mis on sattunud sinna orbiidil toimunud plahvatuste tõttu. NORAD-i andmeid kasutades uuris [[Donald Kessler]] kosmoseprügi ja kosmoseprügi vaheliste kokkupõrgete tekitatud ohtu kosmoselaevadele ning leidis, et kuna kosmoseprügi ei lagune ainult väikesteks tükkideks, võivad kokkupõrked nende tükkidega hävitada isegi suuri kosmoselaevu.<ref
===Kosmoseprügi hulga suurenemine===
Juba 1980. aastatel sai NASA-le ja teistele USA organisatsioonidele selgeks, et on vaja piirata kosmoseprügi teket tulevikus. Näiteks eemaldati varem plahvatusi tekitanud rõhu suurenemine kütusepaakides, et vältida kosmoselaevade lagunemist väiksemateks tükkideks.<ref
23. rida ⟶ 21. rida:
===Suur/väike kosmoseprügi===
Kosmoseprügi jaotatakse kaheks suureks kategooriaks. Suured objektid on defineeritud võimetusest väiksemaid objekte jälgida ning suur objekt on tavaliselt vähemalt <math>10*10*10 cm^3</math> ja massiga 1 kg. See on väga sarnane kuupsatelliidi standardiga. Enamasti eraldatakse ka suurte ja väikeste objektide vaheline piirkond ning väikesed objektid defineeritakse väiksemateks kui <math>1*1*1 cm^3</math>. Väiksemaid objekte on palju rohkem, aga üle 98% [[Maa-lähedased orbiidid|Maa-lähedastel orbiitidel]] asuva prügi massist on moodustavad 1500 objekti, mis on raskemad kui 100 kg.<ref
===Kosmoseprügi Maa-lähedastel ja kõrgematel orbiitidel===
Maa-lähedastel orbiitidel on võimalik, et üks suur kokkupõrge, näiteks kosmosejaama ja satelliidi vahel, võib muuta need orbiidid kasututeks.<ref
==Kosmoseprügi oht==
32. rida ⟶ 30. rida:
Iga kokkupõrge väiksemate tükkidega ei hävita satelliiti, kuna kasutatakse Whipple'i kilpe, kuid see ei tähenda, et need kokkupõrked probleeme ei tekita. Kõige suuremat ohtu tekitavad mikrokokkupõrked päikesepaneelidele. Päikesepaneele on raske varjestada, sest suurima produktiivsuse jaoks on vaja paneelid võimalikult suurele pindalale laiali laotada. Väiksema kosmoseprügi ja päikesepaneelide kokkupõrkel tekkivad väikesed gaasilaadsed osakesed, mis ei ole ohuks teistele kosmoselaevadele. Küll aga on need osakesed laetud ja seetõttu ohuks päikesepaneelidele endile.
Kosmoseprügi on muutumas järjest suuremaks ohuks mehitatud kosmosemissioonidele. Kuigi suurt katastroofi pole kosmoseprügi põhjustanud (enamasti seetõttu, et mehitatud kosmosemissioonid on lühikesed ning ei toimu väga tihedalt), siis [[STS-59]] otsa põrutas aastal 1994 väike osake, mis läbis umbes poole kaitsvast klaasist. Väikeste kokkupõrgete hulk on järjest suurenenud ning nende riskidega on hakatud üha rohkem arvestatama<ref
Kuigi on mõningaid juhtumeid, kus kosmoseprügi on ka Maale kukkunud, siis suurt ohtu kosmoseprügi inimestele ei kujuta, sest enamik kosmoseprügist põleb atmosfääris ära ning ei lange maale.
39. rida ⟶ 37. rida:
Kõige suuremat ohtu kujutavad kosmoselaevad, mis võivad plahvatada ja tekitada palju väikseid objekte. Seetõttu on võetud kasutusele abinõud, et kütus oleks võimalikult vähe plahvatusohtlik.
Kuigi viimasel ajal on kosmoseprügi teema muutunud palju aktuaalsemaks ja kosmosemissioonide hulga piiramiseks on välja pakutud palju ideid, näiteks satelliitidele kütuse juurdeviimine<ref
===Kosmoselaevade prügi regulatsioon===
ITU satelliidi regulatsioonide põhjal peaksid geostatsionaarsel orbiidil asuvad satelliidid eluea lõppedes liikuma seniselt orbiidilt muu kõrgusega orbiidile, et vähendada kokkupõrke ohtu.
Kosmoserakettide eraldatud staadiumid ja satelliidid, millel on küllalt kütust, saavad ennast liigutada orbiidile, kus õhutakistuse tõttu on võimalik selle osa hävimine juba mõne aastaga. Sellise manöövri tegi edukalt Prantsuse satelliit [[Spot-1]].<ref
Kosmoselaevadele on võimalik vajadusel lisada ka takistust suurendav element, mille töö tulemusena satelliit kiiremini langeks. Selline omadus on ka ESTCube-1 kasutataval [[elektriline päikesepuri|elektrilisel päikesepurjel]], mis Maa plasmas suurendab takistust ja alandab satelliidi orbiiti.
===Prügi eemaldamine orbiidilt===
Viimasel ajal on välja töötatud palju projekte, mille eesmärgiks on näiteks kosmoselaeva orbiidile saatmine, prügiga kokkusattumine ning seejärel prügi hävitamine või kokkukorjamine<ref
==Viited==
{{viited
<ref name="6dipu">{{netiviide | URL = http://www.postimees.ee/1318538/noorma-kokkuporkeohus-estcube-elab-looduse-armust | Pealkiri = Noorma: kokkupõrkeohus ESTCube elab looduse armust | Autor = Jõgeva, Kaspar| Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Postimees online| Aeg = 01. august 2013| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref>
▲
<ref name="6y3r4">{{Viide | perekonnanimi= Whipple| eesnimi= Fred| pealkiri="A Comet Model. II. Physical Relations for Comets and Meteors" | kirjastaja= Astrophysical Journal| koht= | aasta= 1951| url = http://adsabs.harvard.edu/abs/1951ApJ...113..464W| otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="2mT6A">{{Viide | perekonnanimi= Kessler| eesnimi= D.J| pealkiri="Collisional cascading: The limits of population growth in low Earth orbit." | kirjastaja=| koht= | aasta= 1991| url = | otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="dvNsD">{{Viide | perekonnanimi= Kessler| eesnimi= D.J| pealkiri="The Kessler Syndrome" | kirjastaja=| koht= | aasta= 2009| url = http://webpages.charter.net/dkessler/files/KesSym.html| otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="gxChw">{{Viide | perekonnanimi= Scheffer| eesnimi= Jim| pealkiri="The Growing Peril of Space Debris" | kirjastaja=Popular Science| koht= | aasta= 1982|leheküljed=48–51 | url = | otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="hAFzC">{{Viide | perekonnanimi= Klinkrad| eesnimi= Heiner| pealkiri= "Space Debris: Models and Risk Analysis" | kirjastaja=Springer-Praxis| koht= | aasta= 2006|leheküljed= | url = http://www.praxis-publishing.co.uk/9783540254485.html| otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="Yaeyg">Michael Hoffman, [http://defensenews.com/blogs/space-symposium/ "It's getting crowded up there."] ''Space News'', 3. aprill 2009.</ref>
<ref name="TDb6v">[http://www.foxnews.com/scitech/2011/04/06/space-junk-threat-grow-astronauts-satellites/ "Space Junk Threat Will Grow for Astronauts and Satellites"], Fox News, 6. aprill 2011.</ref>
<ref name="WJkwK">[http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-14757926 Space junk at tipping point, says report], BBC News, 2. september 2011</ref>
<ref name="bHKU4">{{Viide | perekonnanimi= Carroll| eesnimi= Joseph| pealkiri= "Space Transport Development Using Orbital Debris" | kirjastaja=| koht= NASA Institute for Advanced Concepts| aasta= 2002|leheküljed=3 | url = http://www.niac.usra.edu/files/studies/final_report/800Carroll.pdf| otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="fUfhv">{{Viide | perekonnanimi1= Christiansen| eesnimi1= E.L.|perekonnanimi2= Hydeb| eesnimi2= J.L.|perekonnanimi3= Bernhard| eesnimi3= R.P| pealkiri= "Space Shuttle debris and meteoroid impacts" | kirjastaja=Advances in Space Research| koht=| aasta= 2004|leheküljed=1097–1103 | url =| otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="ram7T">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/research/experiments/RRM.html Robotic refueling Mission], NASA , 26. aprill 2013</ref>
<ref name="QdiNH">{{Viide | perekonnanimi= Moliner| eesnimi= Luc| pealkiri= "Spot-1 Earth Observation Satellite Deorbitation" |aasta=2002| kirjastaja= |koht=AIAA| url =| otsingu aeg =}}</ref>
<ref name="kX4ta">{{Viide | perekonnanimi= Carlson| eesnimi= Erika| pealkiri= "Final design of a space debris removal system" |aasta=1990| kirjastaja= |koht=NASA| url =| otsingu aeg =}}</ref>
}}
| |||