Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P hõlmab endas > hõlmab; "endas" on siin liiasus |
||
19. rida:
[[Mart Rannut]] peab Volga-Kama piirkonna eeldatavat tollast rahvaarvu liiga väikeseks, et see oleks võimaldanud neil Põhja-Euroopas laialt levida ja teised rahvad välja tõrjuda. Tõenäolisem algkodu on Rannuti järgi märksa lõuna pool asunud ja [[kliimamuutus]]te tõttu hiljem kahanenud metsamassiiv. Uurali ja indoeuroopa hõimude kokkupuutekohana näeb ta [[Altai]] mägede ja [[Kaspia]] mere vahelist ala.<ref name=Rannut2012>[[Mart Rannut]] (2012). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/6a0901d8-a862-4b67-9f7d-e8c8297485c4 Euroopa eelajaloolised ränded ja nende etnolingvistiline päritolu: spekulatsioonid keskkonna mõju ja keelelise käitumise ümber]. ''Võru Instituudi toimetised 26: Läänemeresoome piirid''</ref>
Erinevaid argumente arvestades on Asko Parpola välja pakkunud, et varast Uurali algkeelt kõneldi [[Volgo-Kama ja Kama kultuurid]]es ja hilist Uurali algkeelt nende järglaskultuurides ([[Novo-Il’ini kultuur|Novo-Il’ini]], Garino-Bori ja [[Yurtiki kultuur|Yurtiki]]) Kama-Vjatka ja võib-olla ka [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja]] jõgikondades. Kama-Vjatka piirkonda pidasid Uurali algkoduks ka 1950. kuni 1970. aastate Vene arheoloogid.<ref name="Parpola160" /> Petri Kallio hinnangul on kõige paremini põhjendatud algkodu kandidaadid Volga-Oka ja Volga-Kama piirkonnad. Volga-Oka piirkonna tugevusena on nimetatud selle olemist pikaajaliseks kultuuriliste uuenduste piirkonnaks, kus pidevalt tekkis rahvastiku ülejääki ja kultuurilist loovust. Traditsioonilist Uurali algkeele dateerimist järgivad Volga-Oka algkodu toetajad on Uurali algkeelt seostanud [[Ljalovo kultuur|Ljalovo arheoloogilise kultuuriga]] (u 5000–3650 eKr), hilisema dateerimise pooldaja Kallio aga [[Volossovo kultuur]]iga (u 3650–1900 eKr).<ref name="Kallio84" /> Kallio pakub välja, et algselt Volga-Oka piirkonnas Volossovo kultuuriga seotud algkeel võis oma hilisemas järgus levida Volga-Kama piirkonda.<ref name="Kallio85" /> [[Daniel Abondolo]] hinnangul oli algkoduks üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses.<ref name="1BJHi" /> Mõned uurijad on välja pakkunud idee ulatuslikust algkodust, mis hõlmas
Täiesti [[Kalevi Wiik#Teooria Euroopa rahvaste ja keelte kujunemisest|erineva algkodu hüpoteesi]] on esitanud [[Kalevi Wiik]], kelle arvates näitavad [[arheoloogia]], [[geneetika]] jt teadusharude andmed, et Uurali keelt<ref name="QNpst" /> (või keeli) kõneldi viimasel jääajal eksisteerinud Ukraina refuugiumis, kust see jää taandudes levis Põhja-Euroopasse.<ref name="k1H82" /> Wiik peab võimalikuks, et enne Ukraina refuugiumit oli varane Uurali keelekuju levinud [[Gravette kultuur]]i (28 000–18 000 aastat tagasi) idaosas ja et omakorda enne seda oli tegu ühe [[Aurignaci kultuur]]i (40 000–28 000 aastat tagasi) väikekeelega.<ref name="55V4h" /> Mõned teisedki keeleteadlased ja arheoloogid on Wiikiga sarnastel seisukohtadel<ref name="EpEEK" /><ref name="lQ4WL" />, kuid valdavalt on teised uurijad tema lähenemise erinevaid aspekte põhjendamatuks või ümberlükatuks pidanud ja laiemat toetust see leidnud ei ole.<ref name="QXCbP" />
| |||