Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. 24. veebruaril 1918 jõudsid [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] väeosad [[Tartu]]sse ja [[Pärnu]]sse, 25. veebruaril [[Viljandi]]sse ja [[Tallinn]]a, 26. veebruaril [[Paide]]sse ning 4. märtsil [[Narva]].
19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle kätte anti kõikkogu riiklik võim Eestis. Kasutades ära olukorda, kus vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end 24. veebruaril 1918 Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva) Vanematenõukogu (Vanematekogu) poolt vastuvõetud [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] iseseisvaks vabariigiks. Eesti Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga sai tegutseda vaid mõned päevad enne saksa vägede saabumist Tallinna ja Saksa okupatsioonivõimu kehtestamist, seejärel läks Eesti Ajutine Valitsus põranda alla.
3. märtsil 1918 sõlmis [[Venemaa Nõukogude Vabariik]] Saksamaaga [[Brest-Litovski rahulepingurahuleping]]u.
[[Compiègne'i vaherahu]] järgi pidi Saksamaa loovutama ja vabastama 11. novembril 1918 kõik enda poolt okupeeritud alad, kaasa arvatud Eesti. Eesti Ajutine Valitsus taastas samal päeval oma vahepeal katkenud tegevuse -– asutati [[Kaitseliit]] ja käivitati ministeeriumid. Loodi [[Eesti kaitsevägi|kaitsevägi]], ilmusid esimesed [[Eesti postmark|Eesti postmargid]] jne. Riik hakkas toimima. Kuid juba 28. novembril 1918 algas lahinguga [[Narva]] juures [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja pöördelised lahingud, kus peatati vaenlase edasitung ning asuti vastupealetungile, peeti kogu rinde ulatuses jaanuari alguses 1919, ja asuti seejärel maa vabastamisele. Jüripäeval, [[23. aprillilaprill]]il [[1919]] tuli kokku [[Asutav Kogu –]], see on meieEesti parlamendi, [[Riigikogu]] sünnipäev. [[23. juuniljuuni]]l 1919 võeti Vabadussõja otsustav [[Võnnu lahing|võit Võnnu all]].
Oktoobris võeti vastu ajalooline [[maaseadus]], Tartus alustas 1. oktoobril 1919 tegevust kunstikool[[Kunstiühingu Pallas kunstikool]] ning 1. detsembril avas uksed eestikeelne [[Tartu Ülikool]]. Vabadussõja lõplik relvarahu jõustus [[3. jaanuariljaanuar]]il [[1920]] ning [[2. veebruarilveebruar]]il kirjutati alla [[Tartu rahuleping]], mille järel sai Eesti Vabariik rahvusvahelise kogukonna ''[[de jure]]'' tunnustuse.
