Antigua ja Barbuda: erinevus redaktsioonide vahel

Riigi nimi "Antigua ja Barbuda" tuletub [[hispaania keel]]est ja koosneb kahest osast, mis osutuvad riigi kahele suurimale saarele. Sõna "antiguo" tähendab "antiikset" ja selle andispani suurimale saarele nimeks [[Christoph Kolumbus]] [[Sevilla katedraal]]is asuva [[Neitsineitsi Maarja]] (''Santa Maria la Antigua'') [[ikoon]]i järgi. Sõna "barbuda" tähendab "habetunud" ja iseloomustas kas vanu [[viigipuu|viigipuid]] või [[habe]]tunud kohalikke elanikke.

Riigis valitseb [[troopiline kliima]]. [[Vihmaperiood]] kestab [[september|septembrist]] [[november|novembrini]]. Aastane sademetehulk küündib 990 mm. Riigi ööpäevane keskmine temperatuur on +27 °C. Saari tabavad keskmiselt korra aastas [[orkaan]]id. Kuna riigis puuduvad [[mageveekogu]]d ja [[allikas|allikaid]] on vähe, ähvardavad saari sageli [[põud|põuad]].

Antigua ja Barbuda riigikord on parlamentaarne demokraatia. Riigipea on [[Suurbritannia]] kuninganna [[Elizabeth II]], kes määrab ametisse kindralkuberneri. Valitsust juhib peaminister.

[[Seadusandlik võim]] kuulub 2-kojalisele parlamendile. [[Senat]]i 17 liiget määrab ametisse kindralkuberner. Esindajatekoja 17 liiget saavad ametisse valimiste järel 5- aastaks. Viimased valimised peeti 2014, mille tulemusena sai Antigua Tööpartei Esindajatekojas 14 kohta ja Ühendatud Progressiivne Partei 3 kohta.

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 85 567 elanikku, kellest 40 986 olid mehed ja 44 581 naised. 68,5% rahvastikust oli sündinud AntiguaAntigual ja BarbudasBarbudal, 30,2% mujal. Seejuures 3710 elanikku oli pärit [[Guajaana]]st ja 3333 elanikku [[JamaikaJamaica|Jamaicalt]]lt. 8,7% rahvastikust oli omandanud [[kõrgharidus]]e.

Antigua ja Barbuda sõdurid osalesid [[1983]] USA invasioonis [[Grenada]]le, [[1990]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] riigipöördekatse järgses poliitilise olukorra taastamises ja [[1995]] [[Haiti]]l.

Antigua asustati [[ürgaeg|ürgajal]] küttidest ja korilastest [[indiaanlased|indiaani hõimu]] [[sibonid|sibonite]] poolt. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsinikumeetodil]] on kindlaks tehtud, et saarte asustamine toimus umbes 3100 aastat e.m.aeKr.

Nendele järgnesid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[saladoidid]], kes alustasid rännet põhja poole tänapäeva [[Venezuela|Venezuelast]], [[Orinoco]] alamjooksult. Nad hõivasid Antillid kuni [[Puerto Rico]]ni 4. ja 5. sajandil e.m.a. SaladoidideKr tõid saladoidid saarele [[põllumajandus]]e. Nad kasvatasid [[mais]]i, [[maguskartul]]it, [[tšillipipar]]t, [[guajaav]]e, [[tubakas|tubakat]], [[puuvill]]a ja kuulsaid antigua [[must]]i [[ananass]]e.

[[Euroopa]]st ja [[Aafrika]]st toodud haigused, alatoitlus ja [[orjus]] tapsid lõpuks peaaegu kõik Kariibi saarte [[pärismaalased]]. Arvatavasti suri neid kõige rohkem [[rõuged|rõugetesse]]. Osa ajaloolasi usub, et suurt osa mängis orjuse põhjustatud [[stress]]. Teised usuvad, et väljasuremist soodustas tärkliserikas ja valguvaene dieet, sest indiaanlased olid harjunud sedarikastama söömaoma koostoidulauda valgurikaste mereandidega, aga pärast orjastamist nad enam mereande ei saanud.

[[1. november|1. novembril]] [[1981]] sai Antigua ja Barbuda iseseisvaks [[Rahvaste Ühendus]]e koosseisus. Riigipeaks jäi endiselt [[Elizabeth II]]. Riigi esimene peaminister oli Antigua Tööpartei liider [[Vere Bird]], kes oli seda ametikohta (mitme nimetuse all ja pausiga [[1971]]–[[1976|76]]) täitnud juba aastast [[1960]]. Bird lahkus sellelt kohalt 83-aastasena [[1994]], ja pärast seda oli kuni [[2004]]. aastani peaminister tema poeg [[Lester Bird]]. Ühendatud Progressiivne Partei võitis 2004 ja [[2009]] parlamendivalimistel. Antigua Tööpartei saavutas Esindajatekojas enamuse [[2014]]. aasta parlamendivalimistel.