|
'''Sool''' ehk '''soolestik''' (mitmuses '''sooled''', [[ladina keel|ladina]] ''intestinum'', mitmus ''intestina'') on paljudel organismidel torujas [[elund]].
Paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el on sool [[seedekanal]]i osa, mis algab [[maolukuti]]st ning lõpeb olenevalt liigist kas [[pärak]]u või [[kloaak|kloaagiga]].<ref>W.Nienstedt, E.Rautiainen "[[Meditsiinisõnastik]]" 711: 2004.</ref>
[[File:Blausen_0817_SmallIntestine_Anatomy_est.png|thumbnail|340px|Soolestiku anatoomia lihtsustatud skeem.]]
Soolestiku [[areng]], [[anatoomia]], [[asend]], kuju, [[morfoloogia]], [[histoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Leidub seoseid teatud keerukamat iseloomu [[haigus|haiguste]] ning soolestiku tervisliku seisukorra vahel.
==Soolestiku ehitus==
===Imetajad===
Inimestel koosneb sool kahest osast: [[peensool|peensoolest]], ja [[jämesool|jämesoolest]].
===Roomajad===
[[Maolised|Madude]] soolestik koosneb [[peensool|peensoolest]], millel eristatakse nii [[kaksteistsõrmik|kaksteistsõrmikut]], [[tühisool|tühisoolt]] kui ka [[niudesool|nieudesooltniudesoolt]] ja [[jämesool|jämesoolt]]. Soolestik lõpeb [[kloaak|kloaagiavausega]].
===Soolestiku rakuline ehitus===
'''Limaskesta''' olulisemateks ülesanneteks on seedimine ja kaitse mikroobide eest. Limaskestas esineb kahte tüüpi soolestikule iseloomulikke rakulisi struktuure:
1) [[Soolehatudsoolehatud]] – soole pinnalt väljaulatuvad moodustised, mis suurendavad soolestiku imendumispinda. Soolehatud esinevad peensooles, jämesooles soolehatusidsoolehatte ei esine.;
2) [[Soolekrüptidsoolekrüptid]] – sissesopistused, mille olulisemaks rolliks on [[ensüüm|seedeensüümide]] eritamine.
'''Lihaskesta''' peamiseks rolliks on [[küümus|küümuse]] ehk toidumassi liigutamine.
Kõhuõõne poolt ümbritseb soolestikku õhukeneõhuke '''serooskest'''.
==Soolestiku funktsioonid==
* Hormoonide süntees <ref name="ref11">[https://en.wikipedia.org/wiki/Gastrointestinal_hormone link] Wikipedia:Gastrointestinal hormone</ref>
'''Peensoole vähemtähtsadvähem tähtsad funktsioonid:'''
* Vee imendamine
* Vee imendamine
* Toitainete ümbertöötlemise protsessid
* Vitamiinide omastamine (oluliseimadolulisimad K ja B12)
* Jääkainetest vabanemine
* Elupaigaks mikrobioomile
'''VähemtähtsadVähem tähtsad funktsioonid:'''
* Toitainete omastamine
Arengubioloogiliselt olulised struktuurid on [[Looteleht|loote-]] ehk [[Looteleht|idulehed]], mida keerukamatel loomadel kujuneb üldiselt kaks või kolm. Selgroogsetel eristatakse kolme [[Looteleht|lootelehte]], millest arenevad organismi struktuurid. Nendeks on [[endoderm]], [[ektoderm]] ja [[mesoderm]]. Soolestiku ja seedeelundkonna väljakujunemisega on seotud eelkõige [[endoderm]]. [[mesoderm|Mesodermist]] pärinevad soolt ümbritsevad lihased.
Soolestiku eellase väljakujunemine leiab aset [[Gastrulatsioon|gastrulatsiooni]] käigus, kesk- ja hilisgastrulatsiooni faasis. PealePärast [[Gastrulatsioon|gastrulatsiooni]] on välja kujunenud soolestiku eellane – [[Ürgsool|ürgsool]] ehk [[Ürgsool|arhenteron]], millel on eristatavad ees- , kesk- ja tagasoole osad. Edasine arhenteroni morfoloogiline muutus saab alguse samaaegselt ees- ja tagasoole otstest, kuni toimub kohtumine kesksoole kohapeal. Kogu arhenteron läbib muutuse lootelise arengu [[Organogenees|organogeneesi]] faasis ning valminud on [[embrüonaalne soolestik]].<ref name="ref1">[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/dvdy.20846/full link] Lewis, Tam (2006) Definitive endoderm of the mouse embryo: Formation, cell fates, and morphogenetic function. Developmental Dynamics. Vol 235, 9: 2315–2329</ref> JärgnevaltSeejärel leiab aset seedeorganite teke ningja soolestiku edasine areng.
==Soolestiku mikrobioom==
==Soolestik-peaaju telg==
SooletikSoolestik-peaaju telg on kontseptsioon, mis hõlmab endas soolestiku ja peaaju vastastikkustvastastikust mõju. Üha enam on hakatud [[soolestik-peaaju telg|soolestik-peaaju telge]] käsitlema ka [[soolestik-peaaju telg|mikrobioom-soolestik-peaaju teljena]], tulenevalt soolestikku asustava mikrobioomi suurest potentsiaalist mõjutada soolestiku keskkonda kas otseselt või eritades varieeruvaid mikroobseid [[Metaboliit|metaboliite]].
====Mõjutamise meetodid====
• Mõjutajateks on otsene närviaktivatsioon, tsirkulatoorsesse süsteemi paisatavad bakteriaalsed metaboliidid ning immuunsüsteem mõjutavatest bakteriaalsetest metaboliitidest<ref name="ref3">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/25974299 link] Sampson, Mazmanian (2015) Control of brain development, function, and behavior by the microbiome. Cell host & microbe. Vol 17, 5: 565–576</ref>.
• [[Trüptofaan|Trüptofaani]] (asendamatu aminohappe) metabolismi, soolestiku hormonaalhormonaalvastete vastete ningja närvitalituse mõjutamine<ref name="ref4">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24956966 link] Borre, O'Keeffe, Clarke, Stanton, Dinan, Cryan (2014) Microbiota and neurodevelopmental windows: implications for brain disorders. Trends in molecular medicine. Vol 20, 9: 509–518</ref>.
• [[rakumembraan|Rakumembraanide]] elektrilisueelektrilisuse mõjutamine, GABA ja BDNF ühendite tootmine<ref name="ref5">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3983497 link] BHill, Bhattacharjee, Pogue, Lukiw (2014) The Gastrointestinal Tract Microbiome and Potential Link to Alzheimer’s Disease. Frontiers in neurology, Vol 5, 43: 1–3.</ref>.
• Lekkiv sool – soolbarjääri nõrgenemine patogeense stressi või peremees organismi nõrgenemise tagajärjel. Selle tõttu pääsevad bakterid otse vereringesüsteemi, tingides immuunvaste ja põletiku ning muutes kesknärvisüsteemi talitust.<ref name="ref4"></ref>
==Haigused ja seosed haigustega==
===Patoloogia===
Olenevalt liigist võivad esineda mitmedmitmesugused haiguslikud seisundid.
Levinuimad soolestiku haigused inimestel on: [[soolepõletik]], [[soolesulgus]], [[Crohni tõbi]], [[koliit]], [[laktoosiintolerantsus]], [[tsöliaakia]], [[amöboos]], [[gastroenteriit]], [[hemorroidid]], [[enteroviroosid]], [[divertikuliit]], [[ärritunud soole sündroom]], [[koolera]] ja [[kasvaja|kasvajad]].
===Haigused ja häired, mis on seotud soolestiku tervisega===
====Autismispektri häired ja tähelepanu defitsiiditähelepanupuudulikkuse häired====
Soolestiku tervise ning mõningate neuroloogiliste häirete vahel esineb seoseid. Seoste esinemist on leitud [[Autism|autismispektri häirete]] ja [[tähelepanu defitsiidiTähelepanupuudulikkuse häire|tähelepanu defitsiiditähelepanupuudulikkuse häirete]] puhul. Neid häireid põdevatel inimestel esineb suurenenud tõenäosus sooleliste komplikatsioonide esinemiseks.<ref name="ref7">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22119694 link] Schieve, Gonzalez, Boulet, Visser, Rice, Van Naarden Braun, Boyle (2014) Concurrent medical conditions and health care use and needs among children with learning and behavioral developmental disabilities, National Health Interview Survey. Research in Developmental Disabilities, Vol 33, 2: 467–476.</ref> Samuti esineb autismispektri häiretega lastel sageli muutunud soole mikrobioomiline kooslus, mis on vähem mitmekülgsem võrreldes antudselliseid haigusi mitte põdevate lastega ning milleskus esineb vähem kääritaja bakteridkääritajabakterid<ref name="ref8">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23844187 link] Kang, Park, Ilhan, Wallstrom, Labaer, Adams, Krajmalnik-Brown (2013) Reduced incidence of Prevotella and other fermenters in intestinal microflora of autistic children. PLoS ONE, Vol 8, 7: 1–14.</ref>. SarnasiedSarnaseid tulemisitulemusi on leitudsaadud ka katsetes hiirtega, kus autismispektri häiretega käisid sageli koos suuresti muutunud mikrobioom ja sagedasem soolestiku põletikulisus<ref name="ref3"></ref>.
====AutoimmunhaigusedAutoimmuunhaigused====
Soolestiku tervislikku seisundit on seostatud ka paljude [[Autoimmuunhaigus |autoimmuunhaigustega]]. Suurenenud autoimmuune aktiivsus on samuti üheks võimalikuks kaasnevaks faktoriksteguriks hulgalistelpaljude neuroloogiliste haiguste ja häirete puhul. Soolestiku suurenenud autoimmuunset aktiivsust on täheldatud [[autism|autismi]], [[depressioon|depressiooni]], [[skisofreenia]], [[parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] ningja [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] puhul.<ref name="ref5"></ref>
====Vastuväited====
Autismispektri häiretega inimesed on üldiselt kehvema tervisega. Lisaks soole tervise ja mikrobioomi muutustele, on sagedasemad ka hulk teisi haiguslikke seisundeid, nagu näiteks [[astma]], [[kõrvapõletik]], allergiad ning sagedased migreenid ja peavalud.<ref name="ref7"></ref>
Kuigi soolestiku muutustel on arvatav roll autismispektri häirete ja tähelepanu defitsiiditähelepanupuudulikkuse häire puhul, leidub ka teisi määravaid faktoreidtegureid, mis mõjutavad haiguste tõsidust. Autismispektri häirete sümptomite leevenemist on märgatud haigust põdeva inimese suurenenud füüsilise aktiivsuse korral.<ref name="ref9">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27056845 link] Pan, Chu, Tsai, Sung, Huang, Ma (2016) The impacts of physical activity intervention on physical and cognitive outcomes in children with autism spectrum disorder. Autism, 1–13.</ref>
==Viited==
| 