Tööpuudus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud grammatika Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
P vastupidiselt > vastupidi, tühikud |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}}
'''Tööpuudus''' ehk '''töötus''' on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia
[[Töö]] all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või [[ettevõtlus]]t, mitte [[vabatahtlik töö|vabatahtlikku]] või muud mittetasustatavat tööd.
11. rida:
Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta{{lisa viide}}:
# Kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
# Ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt
# Otsib aktiivselt tööd.
# On võimeline kiiresti (näiteks kahe nädala jooksul) tööle asuma.
Tööjõud koosneb töötutest ja [[hõivatu]]test (sealhulgas [[töötaja]]test ja [[ettevõtja]]test). Ülejäänud isikud ei kuulu tööjõu hulka.
Tööjõu suurust, tööpuudust ja teisi seotud suurusi mõõdetakse enamasti [[tööjõu-uuringud|tööjõu-uuringute]]
==Tööpuuduse liigitamine==
Sõltuvalt probleemiasetusest võib tööpuudust liigitada väga mitut moodi.
*Siirdetööpuudus (''frictional unemployment'', ka hõõrdetööpuudus) on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed vahepeal mõnda aega tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks.
*Struktuurne tööpuudus (''structural unemployment'') on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jms ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme, muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms.
*Tsükliline tööpuudus (''cyclical unemployment'') esineb [[majandus]]e langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on [[tööjõud|tööjõu]] nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
*Vabatahtlik tööpuudus (''voluntary unemployment'') on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi selline tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ''ei soovi'' võtta vastu ''kättesaadavat'' tööd), kirjeldab see ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati ka vabatahtlik külg.
*Varjatud tööpuudus (''hidden unemployment'') on seotud inimestega, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest see ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks [[heitunud töötajad]]
*Registreeritud tööpuudus (''registered unemployment''). Arenenud riikides on töötutel võimalik ennast [[tööturuamet]]is registreerida.
==Tööpuuduse põhjused==
Kõige lihtsama töö nõudmise-pakkumise mudeli järgi ei tohiks tööpuudus eksisteerida. Tööjõu hind
*Miinimumpalk. Kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt.
*Keinslik tööpuudus. Palkade langetamine on praktikas ettevõttele väga keeruline ja mõjub väga halvasti töötajate tööviljakusele ning motivatsioonile.
*Efektiivse palga teooria. Töötaja motivatsioon sõltub palgast. Et tagada töömotivatsioon, on vaja, et inimesel oleks kasulikum töötada kui olla töötu. Selleks tuleb töötajale maksta tasakaalupalgast kõrgemat palka. Sellega aga kaob tasakaal turul ja tekib tööpuudus.
*[[Tehnoloogiline töötus|Tehnoloogiast tingitud tööpuudus]]. Automatiseerides tööstust, põlluharimist, klienditeenindust ja üldse kõiki võimalike valdkondi, vähendatakse vajaminevat inimtööjõu hulka järjest suurema toodangu või teenuse hulga pakkumiseks. Seeläbi väheneb inimtööjõu vajadus globaalses majanduses ning järjest kasvav tööpuudus on vältimatu.
46. rida:
** On võimalik ka kehtestada ettevõtjatele soodustusi teatud gruppidesse (näiteks noored või puuetega inimesed) kuuluvate töötute töölevõtmisel.
** Ka [[tööjõu maksud]]e alandamine, töötajaid kaitsvate reeglite pehmendamine jms suurendab ettevõtete soovi lisatööjõudu värvata.
** Ajaloos on korduvalt kasutatud [[hädaabitööd|hädaabitöid]]
* Kolmas võimalus on vältida inimeste töötuks jäämist, takistades nende vallandamist.
53. rida:
* Lisaks on võimalik vähendada tööpuudusega tekkivaid probleeme üksikisiku tasandil.
** Niisugused vahendid on töötu abirahad ning muud sotsiaaltoetused, samuti töötute haiguskindlustus. Arenenud riikides ei ole tööpuudus üldiselt seotud suurte materiaalsete raskustega.
** Ka mitmesugused koolitused ning kursused aitavad osalt seda eesmärki täita. Samas võivad kohustuslikud kursused ka
==Vaata ka==
| |||