Serpentiin (mineraal): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 28 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q335249 (translate me)
P vastupidiselt > vastupidi
 
1. rida:
'''Serpentiin''' on [[magneesium]]i ja [[raud]]a sisaldavatest [[Sekundaarne mineraal|sekundaarsetest]] [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsetest mineraalidest]] koosnev [[mineraalirühm]].
[[Pilt:SerpentineUSGOV.jpg|thumb|275px|Serpentiin]]
Serpentiinid kuuluvad [[Kivimit moodustavad mineraalid|kivimit moodustavate mineraalide]] hulka. Nende keemiline valem on: Mg<sub>3</sub>Si<sub>2</sub>O<sub>5</sub>(OH)<sub>4</sub>. [[Magneesium]] võib teatud määral asenduda [[Nikkel|nikli]] või [[Raud|rauaga]] ningja [[räni]] [[alumiinium]]iga. Serpentiin on alati sekundaarne. See tähendab seda, et ta on tekkinud mõnest teisest mineraalist, näiteks [[oliviin]]ist või [[pürokseen]]ist nende [[Hüdrotermaalne muutumine|hüdrotermaalse muutumise]] käigus. Seda protsessi nimetatakse [[Serpentiinistumine|serpentiinistumiseks]]. Esinevad nii [[Tardkivim|tard-]] kui ka [[moondekivim]]ite koosseisus. Serpentiinistuvad enamasti [[ultraaluselised kivimid]] (näiteks [[peridotiit]]), sest nad sisaldavad rohkelt oliviini. Tugevalt serpentiinistunud [[kivim]]it nimetatakse [[Serpentiniit|serpentiniidiks]].
 
Tähtsamad serpentiinid on [[krüsotiil]], [[lizardiit]] ja [[antigoriit]]. Krüsotiil on neist tuntuim ja tihti räägitaksegi krüsotiilist kui serpentiinist, ehkki see pole päris korrektne. Krüsotiil on ka tähtsaim [[asbest]]ide hulka kuuluv mineraal. Serpentiinidel on rasva- või [[Läige (mineraloogia)|siidiläige]]. KatsudesKatsumisel meenutab [[Kiudjas agregaat|kiudja]] krüsotiili libe pind pisut [[seep]]i. Serpentiinid esinevad kas [[Massiivne agregaat|massiivsete]], [[Teraline agregaat|teraliste]] või kiudjate agregaatidena. [[Värvus]]elt on serpentiinid rohekad, kollakasrohelised või rohekashallid. Serpentiini [[erikaal]] on 2,5...25–2,6.; [[Kõvaduskõvadus]] 2,5...55–5, enamasti 4. Antigoriidil on täiuslik [[lõhenevus]], kuid krüsotiilil lõhenevus puudub.
 
Krüsotiil on tähtis [[maavara]], sest üle 90% tööstuslikult toodetavast asbestist koosneb krüsotiili kiududestkrüsotiilikiududest. Tähtsamad leiukohad on [[Uural]]i [[mäestik]] [[Venemaa]]l ja [[Québec]]i provints [[Kanada]]s. Venemaalt tuleb üle poole kogu maailma krüsotiilist. Kolmas tähtis krüsotiilitootja on [[Lõuna-Aafrika Vabariik]].
 
Kõige laiemalt kasutatav serpentiin on krüsotiil. Krüsotiil on tulekindluse ja halva [[soojusjuhtivus]]e tõttu hea isolatsioonimaterjal. VastupidiseltVastupidi üldlevinud arvamusele kujutab krüsotiilne asbest tervisele minimaalset ohtu. Ohtlikumad asbestide hulka kuuluvad mineraalid on [[Ribekiit|ribekiidi]] [[erim]] [[krokidoliit]] ja [[Grüneriit|grüneriidi]] erim [[amosiit]], mis mõlemad kuuluvad [[amfibool]]ide hulka. Et kogu maailma asbestist ligikaudu 95% valmistatakse just krüsotiilist, on ka hirm asbesti ees tugevasti liialdatud.
 
==Vaata ka==