Signaaliprotsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Signaaliprotsessor''' ([[inglise keel|ingl]] ''digital signal processor'', lühend '''DSP''') on spetsiaalne [[mikroprotsessor]], mis tegeleb signaalide pideva töötlemisega ja seda enamasti [[reaalaeg|reaalajas]] (sündmuse tegeliku toimumise ajal). Tänapäeval põhinevad peaaegu kõik heli, pildi ja video salvestamise, ülekandmise ja säilitamise meetodid [[digitaalne signaalitöötlus| digitaalsel signaalitöötlusel]].
 
[[Analoogsignaal]]i töötlemiseks sisaldab signaaliprotsessor [[analoog-digitaalmuundur]]it (ADC) ja [[digitaal-analoogmuundur]]it (DAC).
6. rida:
 
== Digitaalse signaaliprotsessori võimalused ==
DSP teeb võimalikuks signaali töötlemise operatsioonid, mida analoogkujul on raske või võimatu läbi viiateha, näiteks
*teostada kõrget järku [[sagedusfilter|sagedusfiltreerimist]] väikese [[faas|faasiveaga]] (nt [[tämber|tämbri]] reguleerimiseks);
*rakendada kohandatud mürasummutust ja dünaamikakompressiooni (ahendada [[audiosignaal]]i dünaamikaulatust;
*parandada kõne arusaadavusetarusaadavust;
*lisada algsele helile [[kaja]] efekte või siis eemaldada parasiitsignaalina lisandunud kaja;
*võimaldada [[kõnetuvastus]]t ja [[kõnesüntees]]i jm.
 
== Andmetöötlus reaalaajas ==
[[Audiosignaal|Audio-]] ja [[videosignaal]]i korral on vaja jooksvalt (reaalajas) töödelda pidevalt muutuvaid andmeid etteantud edastuskiirusel. Sellest tulenevalt on DSP [[Arhitektuur (infotehnoloogia)| arhitektuuris]] mitmeid iseärasusi signaalitöötluse kiirendamiseks, eriti seoses selliste toimingutega, nagu digitaalne [[sagedusfilter|filtreerimine]], [[Fourier' teisendus]], [[autokorrelatsioon]] jt. Matemaatiliselt taanduvad need ülesanded [[reaalarv]]ude mitmekomponendiliste [[vektor]]ite elementide omavahelisele [[korrutamine|korrutamisele]] koos sellele järgneva korrutiste summeerimisega (nt digitaalsel filtreerimisel on filtri väljundsignaal võrdne summaga korrutistest, mille teguriteks on filtri koefitsiendid ja [[sämpel|sämplid]]). Seepärast ongi signaaliprotsessorid optimeeritud just nimetatud operatsioonide kiirele teostamisele, kusjuures võetakse jooksvalt arvesse andme[[massiiv]]ide elementide aadressid. Selleks rakendatakse mitmesuguseid meetmeid, näiteks
*[[:en: Multiply–accumulate operation|MAC-funktsioon]] korrutamise ja liitmise samaaegseks teostamiseks ühes masinatsüklis ({{nobr|<nowiki>Y = Y + A × B</nowiki>}});
*etteantud [[käsustik]]u paljukordse kordamise [[riistvara]]line realiseerimine;
24. rida:
 
== Signaaliprotsessorite kasutusalad ==
*Sideseadmestik ([[andmetihendus]] edastuskanalites; audio- ja [[voogedastus|videovoogude]] [[kodeerimine]]).
*[[Mikserpult|Mikserpuldid]] (sagedusspekter, helinivoo jm).
*[[Sagedusfilter|Sagedusfiltrid]] (nt [[kõlar]]ites).
*[[Ekvalaiser]]id.
*[[Modem]]id.
*[[Spektraalanalüüs|Spektrianalüsaatorid]].
*[[Hüdrolokaator|Hüdro-]] ja [[raadiolokatsioon]]i süsteemid.
*[[Kõnetuvastus|Kõne]]- ja kujutiste tuvastus.kujutisetuvastus
*Kõne- ja muusika [[süntesaator]]id.
*Biomeditsiini analüsaatorid.
*Paljud muud seadmed ja valdkonnad, kus on vaja kiireltkiiresti töödelda muutuvaid andmeid.
 
== Ajaloost ==
Esimene spetsiaalne protsessor digitaalsignaalide töötlemiseks FDP (''Fast Digital Processor'') valmistatativalmistati ettevõttes [[:en: MIT Lincoln Laboratory| Lincoln Laboratory]] 1970. aastate algul ja see põhines [[von Neumanni arhitektuur]]il. Seejärel valmistati kiireks signaalitöötluseks kohasema [[Harvardi arhitektuur]]iga signaaliprotsessor LSP/2; selle koosseisu kuulus enam kui sada [[integraallülitus]]t. Esimesed DSP-d ühel [[kiip|kiibil]] jõudsid saritootmisse 1980. aastate algul, tüüpilised esindajad Intel 2920, TMS32010 ([[Texas Instruments]]) ja µPD7720 ([[NEC]]).
 
== Vaata ka ==