Neutrontähe eluiga on umbes kümme miljonit aastat. Surma põhjusi on kaks: tugev magnetväli laguneb või – mõlemalt pooluselt energiat kiirgava neutrontähe [[pöörlemiskiirus]] väheneb allpoole kriitilist piiri. Neutrontäht on surnud. Arvatakse, et meie Galaktikas on umbes miljard surnud neutrontähte.
Neutrontähe magnetväli on triljon korda suurem, kui Maa magnetväli. Omaette klassi röntgenallika moodustavad väikese massiga [[röntgentäht|röntgentähed]]. Erinevalt massiivsetest röntgenallikatest on need süsteemid väga vanad ning neutrontähe magnetväli on jõudnud nõrgeneda algsest 10¹² gausist 10 astmes üheksa või kaheksa [[gaus]]ini. Nende röntgenikiirgus ei ole enam pulseeriv. Registreeritav on vaid ühtlane foon, mis tekib optilisest tähest pärit gaasi langemisele neutrontähele. Mõnikord võib, aga röntgenfoon uuesti süttida. Tavaline röntgenfoon on seotud aine ülevooluga optiliselt komponendilt neutrontähele. Aga kui ülevoolav gaas on [[heelium]], siis see surutakse väga tugevasti kokku, ning väikesele massile vaatamata on ümbrise tihedus väga suur. Aine mandudes hakkab rõhku tähes määrama elektrongaasi rõhk. Heeliumi süttimine mandunud aines, viib heeliumi ebastabiilse põlemisele. Tulemuseks on temperatuuri kiire tõus ning suure energia eraldumine lühikese aja vältel, mis põhjustab röntgenikiirguse suure kasvu.
== Neutrontähe ehitus ==
[[Pilt:Neutron star cross section.svg|thumb|318x318px|NeutontäheNeutrontähe ehitus]]
Kõige pealmine kiht koosneb tavalistest aatomituumadest ja samuti elektronidest. [[Atmosfäär]] on umbes ühe meetri paksune, sellele järgneb tahke koorik. Tähe gravitatsioonilised jõud piiravad mägede kõrgusi ainult paari sentimeetrini. Sügavamale minnes, esineb aina enam aatomi tuumiaatomituumi, kus on kasvav neutronite arv–sellisedarv – sellised tuumad laguneksid Maal kiiresti, kuid neutrontähe surve hoiab neid koos.
AinultVaid kõige primitiivsemates mudelites koosneb neutrontäht ainult neutronitest. Enam arenenud mudelites sisaldavad neutrontähed neutronite kõrval ka prootonitest, mille elektrilaengut neutraliseerivad elektronid ja [[müüonid]]. Juba üsna mitmeid aastaid tagasi on teadlased näidanud, et neutrontähtede sügavas sisemuses valitsevate erakordsete tiheduste ja rõhkude tingimustes võivad seal tekkida ka eksootilised osakesed, näiteks [[hüperonid]].
