Reformatsioon Liivimaal: erinevus redaktsioonide vahel

Kiriku doktriiniga otseselt mitte vastuollu minevaid, kui suuremat vagadust nõudvaid liikumisi tekkis sel ajal väga rohkesti ning neid jõudis ka Liivimaale, enamasti [[dominiiklaste ordu]] kaudu. Nii kuulus ka [[Tallinn]]a dominiiklaste klooster [[15. sajand]]i lõpus reformikongegratsiooni, mis püüdis taastada [[Dominicus]]e aegset lihtsat, vaest ja vaga kloostrikorraldust. Samas olid nõudmised usupuhastuse järele aga tunduvalt ulatuslikumad ja seda tunnistasid ka mitmed katoliku kiriku juhid, seda nii Liivimaal kui ka väljaspool. Eriti paistsid kirikureformi plaanidega silma [[Saare-Lääne piiskop]]id [[Johannes III Orgas]] ja [[Johannes IV Kievel]], kes püüdsid küll rangelt katoliikluse raamidesse jäädes parandada haridusolusid, rahva usudogmade tundmist ja vagadusetahet. Samas olid Johannes Kievelil aga ka tugevad ilmaliku võimu tugevdamise ambitsioonid, mistõttu tema uuendusettepanekud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] vasallide seas heakskiitu ei leidnud. Samaaegselt [[1510. aastad|1510. aastatel]], tekkis samadel põhjustel oma vasallidega konflikt ka [[Tartu piiskop]]il ja [[Riia peapiiskop]]il [[Johann Blankenfeld]]il. Need tülid valmistasid kindlasti ette pinnast protestantliku reformatsiooni õnnestumiseks.<ref>[[Pärtel Piirimäe]].name="JQEz4" ''Maaisandad, seisused ja maapäev : Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil (1494-1535)''. Magistritöö. [[Tartu]], [[1998]]. Lk-d 8–12.</ref>

Liivimaa suured linnad [[Riia]], [[Tallinn]] ja [[Tartu]] olid tihedalt seotud Saksamaa [[Hansa Liit|hansalinnade]], eriti [[Lübeck]]iga, mistõttu seal toimuv jõudis küllaltki kiiresti ka Liivimaale. Pealegi olid linnadel just 16. sajandi alguses tekkinud tõsised konfliktid maaisandate poolt privilegeeritud kerjusmunkadega, kes ühelt poolt kandsid kiriku reformipüüdlusi, ent aitasid säilitada ka katoliku usku. Kerjusmungad avaldasid oma jutlustes lihtrahvale sageli linna ametliku poliitikaga vastuolus olevaid seisukohti või koguni ründasid seda, ent linn seda otseselt takistada ei saanud, sest kerjusmungad neile ei allunud. Linnakiriku jutlustajatega oli teine lugu, kuid kerjusmungad olid ka tänu oma kõneosavusele neist tunduvalt populaarsemad. Eriti selgelt joonistub allikate põhjal välja Tallinna rae ja dominiiklaste kloostri konflikt, mis süvenes just enne reformatsiooni algust.<ref>Suur hulkname="KnQiB" [[Tiina Kala]] artikleid selle kohta (tuleb veel täpsustada).</ref>

Reformatsioon Liivimaal algas eelkõige linnades, kus olid suured saksa keelt kõnelevate [[linnakodanik]]e: kaupmeeste ja käsitööliste kogukonnad, kes olid vastuvõtlikud Martin Lutheri kirjutistele. Esimesi märke reformatsioonist võis täheldada [[Roomakatoliku kirik]]u [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[Riia peapiiskop|peapiiskop]]i [[resident]]sis [[Riia]]s. Juba [[1521]]. aastal pöördus Liivimaa tudengite ja dr [[Philipp Melanchthon]]i pealekäimisel [[Mecklenburg-Vorpommern]]ist, [[Treptow]]ist sinna tagasi esimene protestantlik jutlustaja [[Andreas Knopken]] (ka Knöpken)<ref>{{cite book |titlename=View"vSM6X" of the Russian Empire During the Reign of Catharine the Second, and to the Close of the Present Century. |last=Tooke |first=William |authorlink=William Tooke|coauthors= |year=1799 |publisher=T. N. Longman, O. Rees, and J. Debrett|location= |isbn= |pages= lk. 520 |url=http://books.google.com/books?id=wBIbAAAAYAAJ&printsec=titlepage#PPA520,M1}}</ref>, kes saavutas peagi rae toetuse ning ta nimetati [[Riia Peetri kirik]]u ülem[[diakon]]iks ning raad kuulutas ka [[Riia toomkapiitel|Riia]] [[toomkapiitel|toomkapiitli]] oma [[Patronaadiõigus]]e alla kuuluvaks. [[1522]]. aastal lisandus [[Hamburg]]ist [[Silvester Tegetmeyer]], kes veelgi innukamalt uut usku kuulutama asus. Sama aasta sügisel lubas raad ka ametlikult uue usu kuulutamise, eriti innukalt tegutses uue usu edendamisel [[linnasekretär]] [[Johann Lohmüller]]. Silvester Tegetmeyer nimetati samuti ametisse jutlustajana [[Riia Jakobi kirik]]usse.

[[Tallinn]] otsustas uut usutunnistust vanale eelistada [[1525]]. aasta alguses, ehkki ametlikult võeti luterlik usutunnistus vastu alles [[1530. aastad|1530. aastatel]], pärast seda, kui ka [[Lübeck]] oli katoliiklusest protestantluse kasuks loobunud.<ref>Sellest kaname="EAbSL" ühes Kala artiklis. Samuti Albrecht VII raamatus.</ref> Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased|dominiiklaste]] ehk Jutlustajate Vendade Ordu tegevus lõpetati [[Tallinna raad|Tallinna rae]] otsusega [[12. jaanuar|12. jaanuarilst]] [[1525]]<nowiki/>ning ordu ja [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] vara kuulutati linna omandiks.

{{viited}}|allikad=

*[[Pärtel Piirimäe]]. ''Maaisandad, seisused ja maapäev : Vana-Liivimaa riiklusest Wolter von Plettenbergi perioodil (1494-15351494–1535)''. Magistritöö. [[Tartu]], [[1998]].

* Inna Põltsam [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PoltsamInna_Reformatsiooni_TUNA2003_3.pdf Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal] Tuna 3/2003, lk 13-2413–24