MDF-plaat: erinevus redaktsioonide vahel

'''MDF-plaat''' ehk '''keskmise tihedusega puitkiudplaat''' on suure surve ja kõrge temperatuuri all toodetud puitmaterjal.

Materjali sidumiseks kasutatakse orgaanilisi sideaineid. MDF-plaat on tihetiheda ja ühtlase struktuuriga, tänu millele on seda võimalik mehaaniliselt edukalt töödelda. MDF-plaatide valmistamiseks kasutatakse üldjuhul madalama sorteeringugakvaliteediga puitu ja puidu jääke, kuid samas vastab see täielikult kõikidele nõuetele, mis esitatakse tänapäevasele konstruktsiooni materjalilekonstruktsioonimaterjalile. Materjal on ökoloogiliselt ohutu ja lihtsasti töödeldav.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.puumerkki.fi/et/tooted/moobliplaadid/mdf_ja_hdf_plaadid|Pealkiri=MDF plaadid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.

Tavaliselt on MDF-plaadi koostisosadeks 82% puutolmu või purustatud puidukiud, 9% [[Karbamiid|uurea]]-formaldehüüdvaikku (liim), 8% vett ja 1% [[Parafiin|parafiini]]. Materjali tihedus ulatub 500 kilogrammist kuupmeetri kohta kuni 1000 kilogrammini kuupmeetri kohta. Sellest tulenevalt jaotatakse erineva tihedusega materjalid kolme kategooriasse: väikese, keskmise ja suure tihedusega plaadid. Olenevalt ehitusmaterjali tugevuse vajadusest on võimalik valida sobiva tihedusega MDF-plaat.

MDF-plaatide valmistamisel lahutatakse (peenestatakse) puit kiududeks termomehaaniliselt, mis tähendab puidu peeneksjahvatamist kahe ketta vahel, rakendades samal ajal surve all aurutamist. Seega on kiudude suund juhuslik, millest tulenevalt on plaadi struktuur väga homogeenne ehk ühtlane. Toorainena kasutatakse nii [[Okaspuutaimed|okas]]- kui ka [[Lehtpuud|lehtpuitu]].