Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel

Algkeele lagunemisele eelnes selle levik laiemale alale. Janhunen peab Uurali algkeele ekspansiooni eelduseks selle kõnelejate eelisseisundit seoses asumisega strateegilisel positsioonil metsa- ja [[stepp|stepivööndi]] piiril või ka nende lähedust [[Euraasia]] kultuure metalliga varustanud [[maardla]]tele Uuralite lõunaosas.<ref name="US91t" /> Häkkineni arvates võis alguurali keeleala laienemist võimaldada paiknemine rikkalike metallivarude piirkonnas, mis tõi selle kõnelejatele jõukust ja prestiiži.<ref name="CEfWY" /> [[Mart Rannut]] näeb lagunemise põhjustena 3200. aasta paiku eKr toimunud looduskatastroofi, mille tagajärjel samojeedi rühm kaotas kontakti ülejäänud keelekogukonnaga, ja [[kliima]] kuivenemist 3. aastatuhande jooksul eKr, mis vähendas soomeugrilaste asualaks olnud suure metsamassiivi üksikuteks väiksemateks metsaaladeks ja nõrgendas nii nende omavahelisi keelekontakte.<ref name=Rannut2012>[[Mart Rannut]] (2012). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/6a0901d8-a862-4b67-9f7d-e8c8297485c4 Euroopa eelajaloolised ränded ja nende etnolingvistiline päritolu: spekulatsioonid keskkonna mõju ja keelelise käitumise ümber]. ''Võru Instituudi toimetised 26: Läänemeresoome piirid''</ref> Eeldades Uurali algkeele kõnelejate suhteliselt väikest arvukust, peab Janhunen selle ekspansiooni põhiliseks viisiks keelevahetust, mille käigus varem mitteuurali keeli kõnelenud rahvarühmad läksid üle Uurali keelele.<ref name="Janhunen70" /> Levimist keelevahetuse teel usub ka Parpola.<ref name="Parpola156157" /> Neist kadunud keeltest Uurali keeltesse jäänud [[Substraat (lingvistika)|substraat]] on mõnel juhul tuvastatud indoeuroopalikuna, teistel juhtudel jäänud aga tundmatuks (tinglikult on neid nimetatud [[paleoeuroopa keeled|paleoeuroopa]] ja [[paleoaasia keeled|paleoaasia]] keelteks).<ref name="Janhunen70" />

Alates Petri Kallio 2006. aasta artiklist<ref name="zuZaK" /> on osa uurijaid (näiteks [[Mart Rannut]]<ref>[[Mart Rannut]]name=Rannut2012 (2012). [https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/6a0901d8-a862-4b67-9f7d-e8c8297485c4 Euroopa eelajaloolised ränded ja nende etnolingvistiline päritolu: spekulatsioonid keskkonna mõju ja keelelise käitumise ümber]. ''Võru Instituudi toimetised 26: Läänemeresoome piirid''</ref>, Jaakko Häkkinen<ref name="MLHTo" />, [[Ante Aikio]]<ref name="OfAnv" />, [[Valter Lang]]<ref name="Lang" />, [[Mikko Heikkilä]]<ref name="z5D5M" />, [[Ago Künnap]]<ref name="26hlV" />, osaliselt Juha Janhunen<ref name="nHx4g" />) asunud toetama või arvestatava alternatiivina võtma algkeele hilisemat dateerimist ja selle ühtsuse lagunemist umbes 2000/1900 aastat eKr.<ref name="TRjps" /> Kallio jõudis järeldusele, et kuna Uurali keeltes leiduvate indoiraani laensõnade [[fonoloogia|fonoloogilised]] arengud on olnud samasugused Uurali algkeelest päritud sõnadega, siis pidi nende laenamine toimuma juba Uurali algkeelde, mitte soomeugri algkeelde nagu traditsiooniliselt on arvatud. See tähendab, et Uurali algkeel ei saaks olla palju vanem indoiraani algkeelest, mida tavaliselt dateeritakse III aastatuhande lõppu eKr. Kallio juhib tähelepanu ka asjaolule, et rekonstrueeritud Uurali ja soomeugri algkeeled on praktiliselt identsed, mistõttu ta ei pea nende pea 2000-aastast ajalist erinevust mõeldavaks. Indoiraani laenude nappust samojeedi keeltes seletab Kallio nende keelte varase eraldumise asemel sõnade väljavahetumisega paleosiberi substraatkeele laenude vastu, mida ta indoiraani laenude väikest hulka ja paleosiberi suurt mõju arvestades peab statistilises mõttes täiesti tõenäoliseks.<ref name="xkNct" />