Briti impeerium: erinevus redaktsioonide vahel

Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale.<ref>[[#refMcIntyre|McIntyre (1977)]], lk 187.</ref> Aastal 1926 lisandus sellele deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks Briti impeeriumi koosseisus.<ref>[[#refOHBEv4|Brown (1998)]], lk 69.</ref> See deklaratsioon sai seadusliku aluse (WestministriWestminsteri statuudina) aastal 1931.<ref name="rhodes5">[[#refRhodes2009|Rhodes, Wanna & Weller (2009)]], lk 5–15.</ref> Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Uniooni, Iiri Vaba Riigi ja [[Newfoundlandi dominioon|Newfoundlandi]] parlamendid muutusid Briti seadusandluslikust kontrollist sõltumatuks ning võisid tühistada Briti seadused. Samuti ei saanud Suurbritannia parlament vastu võtta seadusi nende heakskiiduta.<ref>[[#refTurpin2007|Turpin & Tomkins]], lk 48.</ref> Newfoundland tühistas koloniaalstaatuse aastal 1933, kannatades [[Ülemaailmne majanduskriis|suure depressiooni]] ajal majanduslike raskuste tõttu.<ref>[[#refLloyd1996|Lloyd (1996)]], lk 300.</ref> Iiri Vaba Riik distantseerus Briti impeeriumist veelgi uue põhiseaduse vastuvõtmisega aastal 1937, muutes riigi sisuliselt [[vabariik|vabariigiks]].<ref>[[#refKenny|Kenny (2006)]], lk 21.</ref>