Gregorius I: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
60. rida:
Gregorius I pühitseti paavstiks [[3. september|3. septembril]] 590 [[Rooma Peetri kirik]]us, kui [[Bütsantsi keiser]] [[Maurikios]] oli teda tunnustanud.
[[7. veebruar]]il 590 suri paavst [[Pelagius II]] [[katk]]u ning tema asemele valiti üksmeelselt Gregorius, kes võttis selle ameti vastu taas tõrkuva hoiakuga ning nõustus valikuga alles pärast [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[mandaat|mandaadi]] saabumist.
Traditsiooni järgi põgenes Gregorius pärast keisri mandaadi saabumist [[mets]]a, kus ta veetis kolm [[päev]]a. Tema asupaik metsas oli valgustatud üleloomuliku valguse poolt.
390. rida:
Huddlestoni järgi polnud Gregorius I [[filosoof]], [[konversatsionalist]] ega [[teoloog]] selle tavalises mõttes. Ta oli pigem õpetatud [[jurist]] ja [[administraator]], munk, [[misjonär]], [[jutlustaja]], hingearst ja rahvajuht. Teda võib pidada [[keskaeg|keskaja]] paavstluse tõeliseks isaks.
Tema tegevus on oluline paavstluse vaimuliku ja ilmaliku mõjuvõimu suurendamisel. Ta oli [[Itaalia]]s mõjukam
Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] peab Gregoriust väga võimekaks meheks, kes oli otsustusvõimeline, üliaupaklik, realistlik ja alandlik.
396. rida:
[[James Barmby]] iseloomustab Gregoriust kui [[intellektuaal]]i, kelle õpetus ja mentaliteet oli vastav oma ajastule. Ta pole võrreldav kriitikuna või originaalse mõtlejana. Ta ei osanud [[kreeka keel]]t ega [[heebrea keel]]t. Ta kujundas keskaja religioosset mõtlemist. Ta oli mõjukas jutlustaja, tema roll kirikumuusika ja [[liturgia]] kujundamisel on oluline. Seetõttu on teda nimetatud isegi “magister caeremoniarum”.
Gregorius I oli tiitlite kasutamisega ise tagasihoidlik ja
== Gregorius I pühakohad ==
| |||