Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 22:54 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Robot: muudetud 17 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. juuni 2017, kell 22:16 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Sotsiaalajalugu''' on [[ajalooteadus]]e haru, mis uurib [[inimühiskond]]a ja selles toimunud suuri protsesse, keskendudes eriti aset leidnud muutustele ja murrangutele. Sotsiaalajalugu keskendub üldiselt lihtrahvale, ühiskonna enamusele ja selle igapäevaelule, vastandudes nõnda peamiselt eliidi uurimisega tegelevale [[poliitiline ajalugu\|poliitilisele]] ehk sündmusteajaloole. Sotsiaalajalugu kujunes [[20. sajand]]i esimesel poolel tänu mitme huvigrupi olemasolule. ~~Kõige esimesena~~Esimestena hakkasid tavainimese ja massi tähtsust ajaloos rõhutama [[marksism\|marksistid]], kes nõudsid ajaloo uurimist "altpoolt", [[Karl Marx]] nimetas rahvamasse tõelisteks ajaloo tegijateks kuningate ja poliitikute asemel. [[1920. aastad\|1920. aastatel]] asus rahvamasse ja ühiskonda tervikuna uurima ka Prantsusmaa [[Annaalide koolkond]] ([[Marc Bloch]], [[Lucien Febvre]], [[Fernand Braudel]] jt), mis seadis enda eesmärgiks uurida kõigi inimeste, mitte ainult eliidi ajalugu. [[1940. aastad\|1940. aastatel]] muutus sotsiaalajalugu populaarseks ka Suurbritannias, kus sellega tegelemist alustas [[George Macauly Trevelyan]]. Hiljem sai ~~kõige mõjukamaks~~mõjukaimaks inglise sotsiaalajaloolaseks marksist [[E. P. Thompson]]. [[Saksamaa]]l saavutas sotsiaalajalugu populaarsuse [[1960. aastad\|1960. aastatel]], mil sellega asusid tegelema [[Hans-Ulrich Wehler]] ja [[Jürgen Kocka]]. Sel ajal muutus sotsiaalajalooga tegelemine populaarseks ka [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]]. Tänu tihedale seotusele marksismiga, uuris sotsiaalajalugu esialgu palju töölisi ja töölisliikumist, keskendudes nõnda peamiselt [[19. sajand\|19.]] ja [[20. sajand]]ile. Alates 1960. aastatest hakkas selle huvisfäär aga kiiresti laienema, hõlmates talupojad, linnaühiskonna, marginaalsed grupid (kerjused, kurjategijad, prostituudid, hulkurid jne), perekonna, soo, vanusegrupid ja mitmeid teisi valdkondi. Klassikalise sotsiaalajaloo kõrgpunkt oligi 1960. ja [[1970. aastad\|1970. aastatel]], mil see oli tihedalt seotud majandusajaloo ja sotsiaalteadustega. Esile kerkisid mitmed autoriteedid, nagu [[Michel Foucault]]. Sotsiaalajaloo huvisfäär laienes ka ajaliselt: tõsiselt asuti uurima [[keskaeg\|kesk]]- ja [[uusaeg]]a. Samuti hakati üha enam uurima muutusi võimalikult ulatuslikus regioonis: kui algselt tegeleti üksikute riikide või veelgi kitsamate piirkondadega, siis alates Fernand Braudelist ([[1950. aastad]]) tulid mängu tunduvalt suuremad alad, tavaliseksmuutus näiteks üle-Euroopaline kontekst.

Sotsiaalajalugu: erinevus redaktsioonide vahel