Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
150. rida:
Galileo sond võttis Jupiterile kaasa ka maanduri, mis pidi sisenema Jupiteri atmosfääri ja saatma laskumise ajal kosmosesondile andmeid. Maandur eraldus emalaevast 10. juulil 1995 ning sisenes planeedi atmosfääri 7. detsembril. Maandur sisenes Jupiteri atmosfääri kiirusel 47,8 km/s ning see edastas Jupiteri atmosfääri kohta andmeid 57 minutit, enne kui suur kuumus ja rõhk maanduri hävitasid. Galileo maandur kaalus 339 kg ja selle ehitas [[Hughes Aircraft Company]]
==
Pärast Jupiteri orbiidile saabumist, uuris sond planeeti kaheksa aastat ning tegi Jupiteri ümber 35 tiiru. NASA hinnangul olid olulisemad avastused järgmised:
* Galileo vaatles esmakordselt teise planeedi atmosfääris asuvaid ammoniaagipilvi. Pilvede tekkimiseks vajalik ammoniaak pärineb planeedi sügavamatest kihtidest.
* Io pinnal toimub aktiivne vulkaaniline tegevus, mis on Maa omast 100 korda suurem<ref name="Moons" />. Kuu valkaaniline aktiivsus ja kuumus meenutab mineviku Maad.
* Keeruline plasmaaktiivsus tekitab elektrivoolu, mis jääb Jupiteri atmosfääri.
* Galileo leidis tõendeid, et [[Europa|Europa]] pinna all on vedelad ookeanid<ref name="Europa" />.
* Ganymedesel on oma magnetväli ja see on esimene teadaolev kuu, millel on magnetväli<ref name="Moons" />
* Galileo magnetomeetri mõõtmised näitasid, et Europa, Ganymedese ja Callisto pinna all on soolast vett.
* Europal, Ganymedesel ja Callistol on väga õhuke atmosfäär
* Sond määras kindlaks Jupiteri magnetvälja globaalse struktuuri ja dünaamika
==Muud Galileo katsed==
===Elu tuvastamine Maal===
[[Pilt:Galileo Earth - PIA00114.jpg|pisi|250px|Maa pildistatuna Galileo möödalennu ajal]]
1980ndatel aastatel juurdles astronoom [[Carl Sagan]], et kas Maal toimuvat elutegevust on võimalik lihtsasti tuvastada ka kosmosest. Ta mõtles välja mitmed katsed, mida Galileo pidi tegema ajal, mil see sooritab esimese möödalennu Maast. Pärast möödalennu andmete saabumist ja nende analüüsimist, avaldas Sagan oma uurimuse tulemused 1993. aastal ajakirjas "[[Nature]]". Galileo oli Maast möödudes tuvastanud parameetrid, mida tänapäeval tuntakse nimega "Sagani elukriteeriumid". Sond oli möödalennul tuvastanud, et Maa neelab palju valgust ning neelduvus on eriti suur mandritel, kus asuvad [[klorofüll]]i tootvad taimed. Sond tuvastas Maa atmosfäärist ka [[metaan]]i, mis saab tekkida ainult vulkaanilise või bioloogilise tegevuse tulemusel ning sond püüdis kinni ka [[raadiolaine]]id, mis olid moduleeritud lühilained ja ei saanud pärineda ühestki looduslikust allikast<ref name="Life Found" />. Galileo tõestas sellega, et elu on võimalik tuvastada ka kosmosest.
===Galileo optiline eksperiment===
{{pooleli}}
174. rida ⟶ 192. rida:
<ref name="MBB">[https://spaceflightnow.com/galileo/030920spacecraft.html Spaceflight Now:The Galileo spacecraft]</ref>
<ref name="Nuclear">[http://www.nytimes.com/1989/10/10/science/groups-protest-use-of-plutonium-on-galileo.html NY Times:Groups Protest Use of Plutonium on Galileo]</ref>
<ref name="Europa">[http://www.space.com/15498-europa-sdcmp.html Space.com:Europa: Facts About Jupiter's Icy Moon and Its Ocean]</ref>
<ref name="Life Found">[https://www.eurekalert.org/pub_releases/1999-05/NSFC-TSCF-210599.php EurekAlert:The Sagan criteria for life revisited]</ref>
}}
| |||