Bränd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}}
'''Bränd''' on [[toode|toote]] või [[institutsioon]]i aineliste ja [[sümbol|sümboolsete]] omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile [[identiteet|identiteedi]] ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest.<ref>[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14221/brnd.html Definitsioon Tartu Ülikooli raamatukoguname="OdkEp" andmelehel.]</ref> Tootemark/[[kaubamärk]] (pr ''Droit des marques'' = ''Marque commerciale''), ka lihtsalt mark (pr ''Marque''), on osa brändist, näiteks automark.
 
Sõna ''bränd'' on pärit [[vanapõhja keel]]est, väljendist ''brandr'', mis märkis [[Peremärk|omanditunnuse]] põletamist asjale ja [[koduloom]]ale.
8. rida:
[[File:McDonald's Meal Japan.jpg|thumb|McDonald's Meal Japan]]
[[File:Googlelogo.png|thumb|Googlelogo]]
'''Bränd''' on "Nimi, termin, disain, sümbol või mingi funktsioon, mis eristab ühe müüja kauba või teenuse teiste müüjate omast"<ref>[[American Marketing Association]] [http://www.marketingpower.com/_layouts/Dictionary.aspx?dLettername=B Dictionary]. Retrieved 2011-06-29. The [[Marketing Accountability Standards Board (MASB)]] endorses this definition as part of its ongoing [http://www.themasb.org/projects/common-language-project/ Common Language: Marketing Activities and Metrics"sXmpm" Project].</ref>.
Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändikujundus ehk brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Maailmaturu konkurentsitingimustes ei saa turg funktsioneerida ilma kaubamärkideta, sest kaubamärgid mõjutavad suurel määral turul valitsevat olukorda. Kaubamärk võimaldab ettevõtjal eristada oma kaupa ja teenust konkurentide omast. Kaubamärk kaitseb ka ettevõtja õigusi ja annab tarbijale infot pakutava kauba või teenuse kvaliteedi kohta.
===Ajalugu===
Sõna bränd on pärit vanapõhja keelest, väljendist ''brandr'', mis märkis omanditunnuse põletamist oma tootele või koduloomale.<ref>[http://www.marketingmagazine.co.uk/news/534969/Mark-Ritson-branding-Norse-fire-smokes-bland-brands/?DCMP name=ILC-SEARCH"4mPya" MarketingMagazine.co.uk]</ref>
Itaallased olid ühed esimesed, kes kasutasid kaubamärke – vesimärke paberil – aastal 1200. <ref>{{cite news|lastname=Colapinto|first=John|title=Famous Names|url=http://www.newyorker.com/reporting/2011/10/03/111003fa_fact_colapinto|accessdate=9. oktoober 2011|newspaper=The New Yorker|date=3. oktoober"esahk" 2011}}</ref>
Kuigi ajaloost on teada teisigi näiteid, mida saab seostada kaubamärkidega, siis kaubamärkide mass-turundus saab alguse 19.sajandil seoses pakendatud kaupade tulekuga turule.<ref>[http://www.jstor.org/pss/3065004 Jstor.org]<name="3wM8O" /ref>
Briti õlletehas [[Bass & Company|Bass & Company]] väidab, et tema punase kolmnurgaga märk oli maailma esimene kaubamärk. [[Lyle`s Golden|Lyle's Goldeni]] siirup esitab samasuguse väite, nimetades end Suurbritannia vanimaks brändiks. Selle roheline ja kuldne pakend on olnud peaaegu muutumatuna alates aastast 1885. Teine näide pärineb Antiche Fornaci Giorgilt Itaaliast, kelle tellistel on stantsitud või nikerdatud sama proto-logo aastast 1731 (nagu selgus Püha Peetruse basiilikalt Vatikanis).
Veiseid oli märgistatud juba ammu enne seda. Mõiste "isemõtleja" tähendas algselt kaubamärgita vasikat, pärinedes Texase farmerilt [[Samuel Augustus Maverick|Samuel Augustus Maverickilt]], kelle unarusse jäetud veiseid pidid naabrid kokku ajama.<ref>[http: name="YlN8U" //www.jstor.org/stable/1495731]</ref> Isegi kuulsate kunstnike nagu [[Leonardo Da Vinci |Leonardo Da Vincit ]]jt allkirju maalidel saab vaadelda kui varaseid brändinguid.
Seoses [[tööstusrevolutsioon|tööstusrevolutsiooniga]] hakkasid tehased tootma masstoodanguna kaupu, mida püüti müüa laiemale turule, kus kohalik klientuur oli harjunud kohapealse toodanguga. Kiiresti sai selgeks, et lihtsalt pakendatud seebil oli raske konkureerida tarbijale tuttava kohaliku tootega.
Pakendatud kauba tootjatel oli vaja veenda turgu, et mittekohalik toode võib olla sama usaldusväärne kui kohalik toode. [[Campbell Soup|Campbell Soup]], [[Coca-Cola|Coca-Cola]], [[JuicyFruit|JuicyFruit]] närimiskumm, tädi Jemima ja [[Quaker Oats|Quaker Oats]] olid esimesed "kaubamärgiga" toodete seas, mis püüdsid tutvustada tarbijale oma tooteid.
Umbes 1900 avaldas James Walter Thompson oma maja seinal reklaami. See on vanim teadaolev kaubanduslik reklaam, mida võib vaadelda kui brändingut. Ettevõtted töötasid välja loosungeid, maskotte ja reklaamlaule, mis hakkasid ilmuma raadios ja televisioonis. <ref>Mildred Pierce,name="ybZcE" [http://newmediagroup.co.uk/pphistory1.htm Newmediagroup.co.uk]</ref>
Tootjad õppisid kiiresti kujundama oma brändi identiteeti ja isikupära , nagu nooruslikkus, lõbu või luksus. Sellest sai alguse nähtus, mida tänapäeval tuntakse "brandinguna"
 
26. rida:
 
:'''Erinevus konkurentidest'''. Enamasti seda otseselt oma avalikus kommunikatsioonis ei öelda, pigem kaudselt, nimetades end ainsaks, ainulaadseks, kõige paremaks jne. Erinevuse kui eristuva isiksuse väljatoomine on reklaami ülesanne, muidugi taas otsesõnu konkurente puudutamata, pigem ühtse ja teistest eristuva stiiliga.
:'''Põhisõnum või -lubadus tarbijatele.''' Sellega öeldakse lühidalt, millist kasu, eelist või väärtust bränd tarbijale annab. <ref>http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14221/brnd.html| name="BrändM0drd"/| Kasutatud = 01.05.2012|</ref>
 
===Brändi platvorm===
49. rida:
:'''sisene suhtlus''' – bränd peab müüma ka seespidiselt, oma töötajatel;
:'''partnerid''' – brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada tuntust ja edastada sõnumit;
:'''kogemused''' – brändi kasutamine sponsorluses, üritustel jne.<ref>{{netiviide| URL name="FrsCP" http://www.leht.äripäev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=92254&paperid=D1351A56-C96E-4A10-9348-1079822FA379&selectedDate=2003-02-25|Pealkiri=Tugev bränd tagab konkurentsieelise|}}</ref>
 
===Globaalsed brändid===
86. rida:
|-
| Hewlett-Packard|| 28,479
|}<ref name="yvf2t" />
|}<ref>http://www.interbrand.com| Kasutatud = 28.04.2012| Keel = inglise</ref>
 
Enamike tippbrändide päritolumaa on Ameerika Ühendriigid. Üheks oluliseks edu teguriks on protsendi suurus brändi tulust, mida turunduses kasutatakse. Tugevad USA kaubamärgid on saanud aru, et brändi loomine on investeering, mis vajab märkimisväärset rahastamist. Väiksemal brändil, mis kulutab 5% oma tuludest on brändi loomine väga keeruline, kui mistahes suuremal brändil, mis kulutab 10% oma tuludest oma brändi loomisele.
94. rida:
==Eesti brändid==
[[File:Skype.svg|thumb|Skype]]
Tuntumaid Eesti oma brände läbi aegade on Kalev<ref>http://www.e24.ee/745332/mis-on-eesti-kalleim-brand/| Kasutatud name="c7PBK" 02.05.2012|</ref>. Maailma saja väärtuslikuma brändi seas pole meil veel kedagi. Küll võib sellele kõige lähemal olla Skype. Kodumaistest kaubamärkidest on märkimisväärsed Monton, Ilves Extra, A. Le Coq, EMT, Tallink.
 
== Vaata ka ==
103. rida:
 
==Viited==
{{viited|allikad=
{{Viited}}
<ref name="OdkEp">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14221/brnd.html Definitsioon Tartu Ülikooli raamatukogu andmelehel.]</ref>
<ref name="sXmpm">[[American Marketing Association]] [http://www.marketingpower.com/_layouts/Dictionary.aspx?dLetter=B Dictionary]. Retrieved 2011-06-29. The [[Marketing Accountability Standards Board (MASB)]] endorses this definition as part of its ongoing [http://www.themasb.org/projects/common-language-project/ Common Language: Marketing Activities and Metrics Project].</ref>
<ref name="4mPya">[http://www.marketingmagazine.co.uk/news/534969/Mark-Ritson-branding-Norse-fire-smokes-bland-brands/?DCMP=ILC-SEARCH MarketingMagazine.co.uk]</ref>
<ref name="esahk">{{cite news|last=Colapinto|first=John|title=Famous Names|url=http://www.newyorker.com/reporting/2011/10/03/111003fa_fact_colapinto|accessdate=9. oktoober 2011|newspaper=The New Yorker|date=3. oktoober 2011}}</ref>
<ref name="3wM8O">[http://www.jstor.org/pss/3065004 Jstor.org]</ref>
<ref name="YlN8U">[http://www.jstor.org/stable/1495731]</ref>
<ref name="ybZcE">Mildred Pierce, [http://newmediagroup.co.uk/pphistory1.htm Newmediagroup.co.uk]</ref>
<ref name="M0drd">http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14221/brnd.html|name="Bränd"/| Kasutatud = 01.05.2012|</ref>
<ref name="FrsCP">{{netiviide| URL = http://www.leht.äripäev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=92254&paperid=D1351A56-C96E-4A10-9348-1079822FA379&selectedDate=2003-02-25|Pealkiri=Tugev bränd tagab konkurentsieelise|}}</ref>
|}<ref name="yvf2t">http://www.interbrand.com| Kasutatud = 28.04.2012| Keel = inglise</ref>
<ref name="c7PBK">http://www.e24.ee/745332/mis-on-eesti-kalleim-brand/| Kasutatud = 02.05.2012|</ref>
}}
 
== Välislingid ==