|
[[Pilt:Eesti Kirjanduse Selts1, 2008.jpg|pisi]]
'''Tartu Kirjanduse Maja''', ka '''Tartu Kirjanike Maja''', on [[Tartu]]s [[Vanemuise tänav]]al asuv hoone, kus tegutsevad [[Eesti Kirjanduse Selts]] ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] Tartu osakond, samuti kirjastus [[Ilmamaa]].
Kirjanduse Majas toimuvad kirjandusõhtud, Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekud, raamatuesitlused jm kirjandusüritusedkirjandussündmused.
Majas on paiknenud ka [[Tartu Noorte Autorite Koondis]] (Tartu NAK). Nõukogude ajal asustegutses hoones [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]]<ref>[http://www.visittartu.com/10848 Tartu linn]</ref>.
2011. aastal kujundasid tänavakunstnikud kirjandusfestivali [[Prima Vista]] raames Kirjanduse Maja müüri., Teoseteose keskmes olid [[Reti Saks]]a kujutatud ajavargad raamatust "Momo" ning [[John Tenniel]]i loodud valge küülik [[Lewis Carroll]]i raamatust "[[Alice Imedemaal]]".<ref name="vistability">[http://kirjandusfestival.tartu.ee/t%C3%A4navakunstnikud-kujundavad-prima-vistal-kirjanduse-maja-m%C3%BC%C3%BCri "Tänavakunstnikud kujundavad Prima Vistal Kirjanduse Maja müüri"] EKS-i pressiteade, 26.04.2011</ref>
Tartu Kirjanduse Maja aadress on Vanemuise 19.
== Ajalugu ==
Kuna Eesti Kirjanduse Seltsi büroo pidevalt kolis, alustati 1932. aastal läbirääkimisi toonase aadressi järgi Aia 19 maja omandamiseks hoone endise omaniku [[Friedrich-Voldemar Sievers]]i pärijate Julia Sieversi, Volfgang-Arthur Sieversi ja Sabine-Charlotte Volfiga. Sama aasta detsembris sõlmisid EKSEesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kirjanikkude Liit maja asjusasjas lepingu. 1932. aasta lõpul sõlmiti pärijate esindaja, vandeadvokaat Hermann Valteriga ostu-müügileping. Tulevase Kirjanduse Maja hind oli 41 000 krooni, ostuks laenati [[Eesti Kultuurkapital]]i kirjanduse sihtkapitalilt 39 500 krooni. Maja haldamiseks moodustati võrdse osalusega majakomitee, halduskulusid kanti maja tuludest. EKS ja EKL 1933. aastal kolisid mõlemad organisatsioonid uude Kirjanduse Majja.<ref name="ajalugu">[http://www.kirjandus.ee/index.php?page=8&lang=2 "Ajalugu"] EKS-i kodulehel (vaadatud 3. augustil 2011)</ref> Maja haldamiseks moodustati võrdse osalusega majakomitee, halduskulusid kaeti maja tuludest.
1940. aastal natsionaliseeris [[Nõukogude võimokupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõim]] Eesti Kirjanduse Seltsi varad, sealhulgas Tartu Kirjanduse Maja.<ref name="ajalugu" />
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel 1992. aastal Eesti Kirjanduse Selts taastati ning tegutses ajutiselt [[Eesti KirjandusmuuseumisKirjandusmuuseum]]is. 18. mail 1992 tunnistas Tartu Linnakohus [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] (EKL) omandireformi õigustatud subjektiks, 6. jaanuaril 1994 tagastati 1/2 mõttelist osa Kirjanduse Majast EKL‑ileEesti Kirjanike Liidule. 13. juunil 1995 otsustas Tartu Linnakohus, et Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS) põhikirjaline tegevus ei ole katkenud pärast 16. juunit 1940 ning taastas ka EKS-iEesti Kirjanduse Seltsi õigused Kirjanduse Majale.<ref name="ajalugu" />
Sellest alates on Kirjanduse Maja taas ühisomand, kummalegi omanikule kuulub pool majast. Vastavalt 19. aprillil 1996 sõlmitud lepingule haldas maja tegelikult EKL. 1998. aasta kevadel sai EKS tagasi oma osa Kirjanduse Majaga seotud tagastatud maast. Kui vabanes EKS-i ruumi kõrval asuv tuba, loodi sinna mõlema organisatsiooni liikmete tarbeks ühine raamatukogu.<ref name="ajalugu" />
| 