Jekaterina Furtseva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Jekaterina''' Aleksejevna '''Furtseva''' ([[vene keel|vene]] ''Екатерина Алексеевна Фурцева''; [[24. november]] [[1910]] [[Võšni Volotšok]]i lähedal – [[24. oktoober]] [[1974]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitik.
 
Furtseva astus [[1930]] kommunistlikusse [[NLKP|partei]]sse. Ta töötas ühes Moskva tekstiilivabrikus kangruna, tegi 1930–[[1937]] komsomolitööd ning lõpetas [[1941]] Moskva keemilise tehnoloogia instituudi ja [[1948]] ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikooli.
 
Ta oli alates [[1942]]. aastast Moskva Frunze rajooni parteikomitee sekretär, [[1950]]. aastast NLKP Moskva Linnakomitee II sekretär ja [[1954]] sai ta [[Nikita Hruštšov|Hruštšov]]i toetusel Moskva linnakomitee I sekretäriks.
 
Aastal [[1956]] määrati ta NLKP Keskkomitee sekretäriks ning valiti Keskkomitee liikmeks (ta oli olnud liikmekandidaat alates 1952. aastast).
9. rida:
Aastal 1956. valiti ta ühtlasi [[NLKP KK Presiidium]]i liikmekandidaadiks ning [[1957]] esimese naisena selle juhtorgani liikmeks.
 
Ta aitas HrustsovilHruštšovil läbi viia destaliniseerimist ning hoidis ära [[Vjatšeslav Molotov]]i, [[Georgi Malenkov]]i ja [[Lazar Kaganovitš]]i katse kõrvaldada Hruštšov võimult.
 
Sel ajal armus ta Nõukogude Liidu diplomaadisse [[Tšehhoslovakkia]]s ja hiljem [[Jugoslaavia]]s [[Nikolai Firjubin]]isse. Nädalalõppudel käis ta välismaal oma armastatu juures. Seda peeti võimuringkondades skandaalseks käitumiseks. Lõpuks nad abiellusid ja Firjubin sai välisministri asetäitjaks.
15. rida:
Aastal [[1960]] lindistas [[KGB]] Furtseva telefonikõne, milles ta halvustas Hruštšovi poliitikat. Selle eest kaotas ta 1960 oma ametikoha ning arvati [[1961]] KK Presiidiumist välja. Pärast ametikoha kaotamist lõikas Furtseva endal meeleheites veenid läbi. Ta määrati NSVL kultuuriministri ametikohale.
 
Kultuuriministriks jäi ta 14 aastaks. Temast sai kultuuri vallas mõjukas figuur, kes huvitus eriti teatrist ja filmikunstist. Mitmedki näitlejad ja lavastajad püüdsid saada tema sõbraks, et oma karjäärile kaasa aidata. Samal ajal levisid N. Liidus anekdoodid, mis kujutasid Furtsevat täielikult kultuurivõõra võhikuna. Üks tema lähematest sõpradest oli laulja [[Ljudmila Zõkina]], kelle sõnul Furtsevast sai alkohoolik.
 
Aastal 1974 sooritas Furtseva enesetapu. Ta maeti [[Novodevitšje kalmistu]]le.