Riia peapiiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
33. rida:
|Riigipea-nimi2 =
|religioon = ristiusk (katoliiklus)
|pindala = 18-1918–19 000 km2
|rahvaarv =
|rahvaloendus =
63. rida:
 
==Üksküla piiskopkond==
1184. aasta paiku [[Daugava]] jõe äärde [[Üksküla]]sse kohalike [[liivlased|liivlaste]] seas misjonitööd läbi viima saabunud [[Meinhard]] pühitseti 1186. aastal [[Bremeni peapiiskopkond|Bremeni]] peapiiskop [[Hartwig II]] poolt Üksküla piiskopiks. Paavst [[Clemens III]] kinnitas selle 1188. aastal. Meinhardi rahumeelne misjonitöö suurt tulemust ei toonud. Tema surma järgselt 1196. aastal piiskopiks saanud [[Berthold (Liivimaa piiskop)|Berthold]] sai järgmise paavsti [[Coelestinus III]] toetuse ristisõdijate kasutamiseks [[Liivimaa]] ristiusuliste kaitsmiseks ja [[apostaat]]ide karistamiseks, kuid praktikas hakati neid kasutama ka mittekristlaste usku sundimiseks. Pärast liivlaste väe üle võidu saamist 1198. aastal toimunud [[Riia lahing (1198)|lahingus]] nõustusid [[Mārtiņsala|Holmi]] ja Üksküla liivlased enda ristimisega ja võtsid piiskopi preestrid oma linnustesse ning kohustusid neid üleval pidama. Uus piiskop [[piiskop Albert|Albert]] andis 1201. aastal Üksküla ja [[Lielvārde]] piirkonnad [[benefiits]]iks [[Conradus de Meyiendorpe|Konradile]] ja [[Daniel (Lielvārde foogt)|Danielile]], esialgu küll reaalselt neid alasid valdamata, ja alustas [[Riia]] linna rajamist. Järgmisel aastal viis ta piiskopkonna keskuse Ükskülast üle Riiga.<ref>Henriku Liivimaa kroonika name="vgVYg" Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 24-39</ref><ref>Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?idname=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66"v6J8I" ''The popes and the Baltic crusades, 1147–1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007. lk 65–75</ref>
 
==Riia piiskopkond==
Suuresti [[Mõõgavendade ordu]], kellele anti ilmalik võim ⅓ valduste üle, ja ristisõdijate toel õnnestus Albertil 1206. aastal endale allutada kõik Liivimaa liivlaste alad ([[Väina liivlased]], [[Turaida (ajalooline piirkond)|Turaida]], [[Metsapoole]], [[Idumea]]) ja [[võndlased]]. 1208. aastal otsustasid end tema võimu alla anda [[Ümera (ajalooline piirkond)|Ümera piirkonna]] [[latgalid]], 1209. aastal sundis ta [[Jersika vürstiriik|Jersika]] vürsti [[Vissevalde]] oma vasalliks hakkama. 1224. aastal võeti lõplikult võim üle kogu [[Tālava]]s.<ref>Henriku Liivimaaname="SDLp9" kroonika, 1982</ref>
 
==Riia peapiiskopkonna moodustamine==
122. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="vgVYg">Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 24–39</ref>
<ref name="v6J8I">Fonnesberg-Schmidt, Iben. [http://books.google.com/books?id=TKCAvDd2JHYC&pg=PA66 ''The popes and the Baltic crusades, 1147–1254''.] The Northern World 26. BRILL, 2007. lk 65–75</ref>
<ref name="SDLp9">Henriku Liivimaa kroonika, 1982</ref>
}}
 
{{Vana-Liivimaa}}