Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
45. rida:
==Ülevaade==
[[Pilt:Galileo Deployment (high res).jpg|pisi|250px|Galileo kosmosesüstik Atlantise lastiruumist lahkumas]]
JPL hakkas missiooniga tegelema 1977. aastal, mil [[Voyageri programm|Voyagere]] valmistati ette stardiks. Esialgu pidi sondi orbiidile viima [[kosmosesüstik Columbia]], missiooni [[STS-23]] raames ja stardi toimumise ajaks oli plaanitud jaanuar 1982, kuid kosmosesüstikutega tekkinud viivitused andsid sondi ehitavale meeskonnale aega juurde. Kui kosmosesüstikute lennud muutusid tavapäraseks, määrati sondi stardiajaks 1984, kuid see lükati 1985. ja seejärel 1986. aastasse. Missiooni nimi oli esialgu Jupiter Orbiter Probe, kuid 1978. aastal sai sondi nimeks Galileo<ref name="Spacecraft" />.
57. rida:
==Seadmed ja teadusseadmed==
[[Pilt:Galileo Diagram.jpg|pisi|
Galileo ehitas NASA nimel [[JPL]], mis missiooni ajal juhtis sondi. Messerschmitt-Bölkow-Blohm tarnis käitursüsteemi ning Hughes Aircraft Company tarnis JPL-ile atmosfääri mooduli, mida juhtis NASA Ames'i uurimiskeskus<ref name="Intro" />. Galileo ja maandur kaalusid kokku 2562 kg ja sondi pikkuseks oli 6,15 m. Sondi üks sektsioon pöörles kiirusega kolm pööret minutis, hoides sondi stabiilsena ning võimaldades kuuel teadusseadmel koguda infot eri suundadest.
72. rida:
Kosmosesondi juhtisid kuus [[RCA 1802]] COSMAC [[CPU|keskprotsessor]]it, millest neli asusid pöörlevas sektsioonis ning kaks mittepöörlevas. Kõik protsessorid olid radiatsioonikindlamaks tehtud ning need olid esimesed väga väikese voolutarbimisega [[CMOS]] protsessorid.
Galileo asendi- ja liigendussüsteemi juhtisid kaks Itek ATAC arvutit, mille ehitamisel oli kasutatud radiatsiooni vastu tugevdatud [[AMD Am2900|AMD 2901]] [[integraallülitus]]test. Süsteemi oli võimalik ümberprogrameerida ning uus programm saadeti läbi käsu- ja andmetöötlussüsteemi.
Kaks HLM-i ja LLM-i olid paigaldatud pöörlevasse sektsiooni ning kaks LLM-i asusid mittepöörlevas sektsioonis. HLM-i ülesanded olid järgmised:
* Maalt saabunud korralduste töötlemine
* Missioonikella käigushoidmine
* Andmete liigutamine erinevate süsteemide vahel
* Varem saadetud korralduste käivitamise ajastamine
* Telemeetria juhtimine
* Veateadete lahendamine
LLM-i ülesanded olid järgmised:
* koguda ja formaatida erinevate süsteemide tehniline teave
* tuvastada süsteemide ebanormaalne töö
* teostada mõningad avariirežiimi toimingud
HCD töötles teavet ning saatis saadud info HLM-i ja CRC-le. CRC juhtis käsu- ja andmetöötlussüsteemi ning teiste süsteemide suhtlust andmetöötlussüsteemiga. Lisaks andis CRC signaale mõne kriitiliselt olulise sündmuse ajal, nagu näiteks maanduri eraldumisel. GC koodeeris riistvara teavet ja TC-d ja PLL-id ajastasid CDH tööd.
===Käitursüsteem===
90. rida ⟶ 107. rida:
====Solid State Imager (SSI)====
[[Pilt:Galileo Solid- State Imaging.jpg|pisi|200px|SSI]]
SSI oli CCD-sensoriga varustatud kaamera, mille optiline osa oli ehitatud [[Cassegraini teleskoop|Cassegraini teleskoobina]]. Kaamerasse sisenevat valgust kogus peapeegel, mis suunas valguse abipeeglisse, mis suunas selle CCD-sensorisse, mis oli ümbritsetud sentimeetri paksuste [[tantaal]]ist plaatidega, et kaitsta seda radiatsiooni eest. SSI kasutas pildistamisel erinevaid lainepikkuseid ning värvilised fotod saadi, kui erinevad fotod sulatati Maal arvuti abil üheks pildiks. SSI kaalus 29,7 kg ja kasutas energiat keskmiselt 15 W.
====Near-Infrared Mapping Spectrometer (NIMS)====
| |||