Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940): erinevus redaktsioonide vahel

[[1935]]. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või [[sihtasutus]]eks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatoorium]]. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil aga üle jõu ja Pallas jäi paratamatult kõrvale. [[1936]]. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. [[7. jaanuar]]il [[1937]] arutati asja kunstiühingu Pallas peakoosolekul ja otsustati kunstikool Pallase sihtasutuseks muutmise ettepanek [[Siseministeerium]]ile kinnitamiseks saata. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigi ja linna huvi puudumisel ilmselt asi aga soikus ja Pallas jätkas endiselt tegevust kunstikoolina.<ref name="xhOov" />

 

 

1938. aasta veebruaris sai teatavaks, et Haridusministeeriumis oli välja töötatud riikliku kõrgema kunstikooli, nn kunstiakadeemia, asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnas [[Merepuiestee]]l. "Pallas", keda ähvardas uutes tingimustes  eraõppeasutusena riiklikust toetusest ilma jäämine, ei oleks üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetuste arvel majandades suutnud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorda ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.<ref name="xAUVH" />