Redaktsioon: 26. juuni 2016, kell 12:49 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust P link par (+masintoim) using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuni 2017, kell 17:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Grigori Kusmin''', ka '''Grigori Kuzmin''' ([[8. aprill]] (vkj 26. märts) [[1917]] [[Viiburi]] – [[22. aprill]] [[1988]] [[Tartu]]) oli [[Eesti]] [[astronoom]]. Grigori Kusminile tõid rahvusvahelise tunnustuse [[tähesüsteem]]ide nõndanimetatud kolmanda liikumisintegraali alased tööd. 8. rida: ==Haridustee ja karjäär== Grigori Kusmin elas oma elu esimesed viis aastat [[Soome]]s, seejärel kolis tema pere [[1924]]. aastal ~~Tallinnasse~~Tallinna. Siin lõpetas ta [[1935]]. aastal [[Tallinna vene gümnaasium]]i. Samal aastal (1935) asus ta edasi õppima matemaatikat [[Tartu Ülikool]]i matemaatika-loodusteaduskonnas. Ta alustas vabakuulajana ja immatrikuleeriti peale astumist Eesti Vabariigi kodakondsusse.<ref name="kalend2"/> [[1936]]. aasta sügissemestrist alates sai temast sage külaline [[Tartu Tähetorn]]is, et võtta osa [[Ernst Öpik]]u juhendamisel peetavast [[astrofüüsika]] seminarist<ref name="kalend"/>. Kusmin lõpetas [[1940]]. aastal ülikooli ''[[cum laude]]'' astronoomia alal. [[1942]]. aastal kaitses Kusmin samas [[magistrikraad]]i väitekirjaga “Bemerkungen zur Dynamik des kosmischen Staubes“. [[Teaduste kandidaat\|Füüsika-matemaatikakandidaadiks]] sai Kusmin [[1952]]. aastal Tartu ülikoolis kaitstud väitekirjaga “Собственные движения галактико-экваториальных А и К звезд перпендикулярно-галактической плоскости и динамическая плотность Галактики“. [[1972]]. aastal kaitses ta doktoriväitekirja “Исследования по динамике звездных систем“. Kusmin oli aastail [[1939]]–1940 ja [[1941]]–1942 [[Tartu Tähetorn]]i arvutaja, aastal 1941 Tartu Ülikooli assistent, aastail 1941–1942 teaduslik stipendiaat, aastail [[1944]]–1952 astronoomia ja geofüüsika kateedri assistent, vanemteadur ja vanemõpetaja. Lisaks ülikoolile töötas Kusmin ka [[Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut\|Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudis]] nooremteadurina ([[1947]]–1952), aastast 1952 [[Füüsika ja Astronoomia Instituut\|Füüsika ja Astronoomia Instituudis]] vanemteadurina. Aastail [[1960]]–[[1982]] samas ([[1973]]. aastast [[Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut]]) töötas ta stellaarastronoomiasektori juhatajana. Kusmin on Tartu ülikoolis lugenud [[stellaardünaamika]], astrofüüsika ning üldise ja praktilise astronoomia kursust. Pedagoogilise tegevuse eest ~~omistati~~anti talle [[1971]]. professorikutse. Tema juhendamisel on valminud 7 edukalt kaitstud kandidaadiväitekirja. 1982. aastal läks Kusmin pensionile, kuid jätkas teadustegevust vanemteadur-konsultandina, alates [[1986]]. aastast juhtivteadur-konsultandina<ref name="kalend"/>. Kusmin oli ~~“Tähetorni~~Tähetorni ~~Kalendri“~~kalendri (kuni [[1963]]) ja [[Tartu Astronoomia Observatooriumi Publikatsioonid]]e peatoimetaja. Kusmin oli üks üleliidulise astronoomia-geodeesia ühingu Eesti osakonna asutajaliikmeid 1952.aastal. Ta oli ka Rahvusvahelise Astronoomia Liidu liige ([[1955]]. aastast) ja [[NSV Liidu TA Astronoomianõukogu]] liige. Kusmin oli aastail 1976–[[1979]] Rahvusvahelise Astronoomia Liidu Galaktika struktuuri ja dünaamika komisjoni asepresident ja 1979–1982 president.<ref name="kalend"/> ==Teadustöö==

Grigori Kusmin: erinevus redaktsioonide vahel