Keskküte: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
Enam levinud on '''kahetoruküttesüsteem''' (joon 2). Radiaatorid on soojuskandja liikumise suhtes rööbiti. Radiaatoritele mõjuv rõhulang sõltub radiaatori kaugusest soojusallika suhtes. Kaugemal asuvale radiaatorile toimib väiksem rõhuvahe. Selline süsteem vajab rõhkude ühtlustamist. Rõhkude ja seega ka vooluhulkade ühtlusta­miseks varustatakse jaotustorustikud reguleerventiilidega ja püstikud liiniseade­ventiilidega. Kahetorusüsteemid võivad olla soojuskandja vertikaalse või horisontaalse jaotusega ja need mõlemad omakorda alt- või ülaltjaotusega.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref>
 
Küttekehade (radiaatorite, konvektorite) vajalik [[küttevõimsus]] (soojusväljastus) ruumi kütteks arvtataksearvutatakse iga ruumi [[soojuskadu|soojuskao]] järgi. Peamised soojuskaod on [[piirdekadu|piirdekaod]] ja kadu [[ventilatsioonikadu|ventilatsiooniõhu soojendamiseks]], kui ventilatsioon puudub, siis arvestatakse [[infiltratsioonikadu]].<ref name="Standard3">Hoone soojuskoormuse määramine, Eesti standard, EVS 829:2003 Eesti standardikeskus.</ref>
 
Vesiküttesüsteemi paremaks toimimiseks vajab [[küttesüsteemi tasakaalustamine|küttesüsteem tasakaalustamist]]. Tasakaalustamine tagab küttevee liikumise ka [[soojussõlm]]est kaugemalolevatesse küttekehadesse, et ruumid oleksid võrdselt soojad.